i
Blogilist - Raamatud

Uued postitused

  • favicon Ettevaatust, aplus ajab hauda!
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Miks tartlased supilinlasi ja mõlemad üheskoos kilulinlasi ei armasta?
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Pipi Pikksukk Estonias
    kirjutab blogis südamelähedaselt
  • favicon Peeter Oja “17 x 4″
    kirjutab blogis Lugemissoovituse blog
  • favicon Edesio Alvarado – Põgenik (1964)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Shakespeare’i loomingu hinnang
    kirjutab blogis Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika
  • favicon Esimene osseedi ulmeromaan
    kirjutab blogis Ulmeseosed
  • favicon Kadri Kõusaar “Alfa”
    kirjutab blogis Lugemissoovituse blog
  • favicon Mirdza Bendrupe – Piibussaare (1965)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Kaarel Kivi ja Klaara Kivi – Varandus seinal (2008)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon 2011. aasta kokkuvõte
    kirjutab blogis Bukahooliku märkmed
  • favicon Kuidas seletada lastele lapseröövi olemust
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Siiri Laidla – Kirjand vabal teemal (2011)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Traditions
    kirjutab blogis Kriuxu kiixud
  • favicon Kas teine ilmasõda oli juhus, jumala tahe või valikute tagajärg?
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Lohetätoveeringuga tüdruk, see Hollywoodi oma
    kirjutab blogis südamelähedaselt
  • favicon Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk
    kirjutab blogis südamelähedaselt
  • favicon Sarneti "Idioot"
    kirjutab blogis südamelähedaselt
  • favicon Ljudmila Ulitskaja “Imaago”
    kirjutab blogis Nopped raamatutest
  • favicon Francis Carsac – Tulnukad eikusagilt (1994)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Liina Kuusental-Alvet – Kanakasvatus (1943)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Spioonidest. Intellektuaal-actionlikult
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Nicole Krauss “Armastuse ajalugu”
    kirjutab blogis Lugemissoovituse blog
  • favicon Uus Bayard on saabunud
    kirjutab blogis Varraku raamatublogi
  • favicon Daniel Glattauer – Kõik seitse lainet (2012)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon Julius Umblia – Inimese wahekord Jumalaga ja tee tõele (1912)
    kirjutab blogis loterii
  • favicon D. Nicholls "Üks päev" (jaanuar)
    kirjutab blogis Heli lugemisvara
  • favicon Eksootika ja kokaraamat ehk kuidas süüa lutikat ja madu
    kirjutab blogis Õhtulehe raamatublogi
  • favicon Ulmeromaan «Elva»
    kirjutab blogis Ulmeseosed
  • favicon Tummfilm "Artist"
    kirjutab blogis südamelähedaselt
Värskenda nimekirja Järgmised postitused

Loetumad postitused

Shakespeare’i loomingu hinnang
kirjutab admin blogis Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika, esmaspäev 20 veebruar kell 23:12
         a) Shakespeare’i draamade ainestikust ja temaatikast. Shakespeare algas dramaatikutegevust vanade näidendite kohendamise ja ümbertöötamisega. Mitte ainult alguses, vaid ka hiljem, paremategi draamade puhul pole aine tema enda leitud. See on laenatud kas kaasaegsete kirjanike töist, võetud vanadest kroonikatest või koguni ladina kirjandusest. Nii on tema poolt kasustamist leidnud küll Plutarchos, küll Boccaccio (kelle novelle ta dramatiseeris“), küll teisigi välismaisi autoreid, kõnelemata kuulsaist inglise kroonikuist Holinshed’ist ja Hall’ist, samuti kui ka kaasaegseist belletristidest, alates Marlowe’ga ja lõpetades Ren Jonson’iga.

Huvitavad blogilistid

banner
banner
Esimene osseedi ulmeromaan
kirjutab Ulmeguru blogis Ulmeseosed, esmaspäev 20 veebruar kell 23:00
Kirjandus ei ole sport, aga inimestele millegipärast meeldivad pingeread ja (ede)tabelid ning ka see, et kes ikka oli milleski esimene. Väidetakse, et Zauyr Kæbysty romaan Fæstag majmuli (1977) on üleüldse esimene osseedi ulmeromaan. Mõned allikad seavad selle väite küll kahtluse alla, sest juba 1935. aastal kirjutas Dæbe Mamsyraty oma Eldorado.
Mirdza Bendrupe – Piibussaare (1965)
kirjutab kolm blogis loterii, esmaspäev 20 veebruar kell 12:09
Üks õnnetuma lugu, mis toimub kuskil Läti maakohas kevadel sõidab sinna maalima tõsimeelne noorevõitu kunstnik, kelle külarahvas saadab ühte eraldiseisvasse tallu suveks tuba küsima. Seal elab 3 põlvkonda koos despoodist patriarh (võimalik kulak), selle vallaline tütar ning poeg minia ja hilisteismelise tütrega. Kui algul paistab tekst vinduvat igavusse, siis lugu hakkab ikkagist kerima ja kerima ning kurba draamat ilmneb küllaga.
Kadri Kõusaar “Alfa”
kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog, pühapäev 19 veebruar kell 16:34
Varem on samas blogis  “Alfast” juba kirjutatud ja kirjutis on saanud tavatult rohkelt kommentaare. Siin siis teine arvamus, mis kommentaariks ilmselt liiga pikk. Lugemiselamus oli positiivne ja julgen Kõusaare kolmandat romaani soovitada teistelegi. Kuigi viimast pole ilmselt vaja, kuna raamatul on saabumisest saadik kuni praeguseni tekkinud üsnagi pikk  lugemisjärjekord.
2011. aasta kokkuvõte
kirjutab Tiina blogis Bukahooliku märkmed, laupäev 18 veebruar kell 23:14
Ausõna, mina ei tea, kuidas see niimoodi juhtus, aga 2011 aasta loetud raamatute nimekirjas on 103 teost. Mäletamist mööda tegin ma mullu peale raamatute lugemise ikka palju muud ka. Igatahes, püüdsin neid natukene lahterdada ja selleks, et mitte tekitada siia mingit mammutpostitust, mille läbilugemine kaks ööpäeva aega võtab, üritan välja tuua vaid need kõige enam mõjunud teosed.
Siiri Laidla – Kirjand vabal teemal (2011)
kirjutab kolm blogis loterii, laupäev 18 veebruar kell 12:25
Üllatusena selgub, et seni vanaprouadele kirjutanud Laidla on seekord vist hoopis noortekirjandust teha proovinud. Kõlab nagu catastrophe waiting to happen ehk minusugusele girjanduse austajale igati sobilik lugemisvara lühikesteks talveõhtuteks ja noh, ongi siin siis reibas ninnunännutamine ehk noortekas pensionäridele (vist, ei tea).
comments Viimased kommentaarid (kokku: 2) Näita
Traditions
kirjutab Kriux blogis Kriuxu kiixud, laupäev 18 veebruar kell 10:09
Traditsioonid on selleks, et oleks turvalisus. Ma küll ei tea, mida jumal tahab, et ma teeksin, aga igatahes on veebruar möödunud traditsiooniliselt.
Lohetätoveeringuga tüdruk, see Hollywoodi oma
kirjutab merleke blogis südamelähedaselt, reede 17 veebruar kell 08:28
Film, mis haaras mind juba esimestel minutitel koos Led Zeppelini Immigrant Songiga täielikult kaasa. Ja tuletas meelde, et Stieg Larssoni Millenniumi triloogia esimese osa eestikeelne tõlge lebas mul mitu kuud öökapil, oodates kannatlikult lugemisjärge. Sõbranna oli selle mulle lugemiseks andnud, aga mina ise lugemiseni ei jõudnudki. Laenasin korraks edasi ühele teisele sõbrannale, kes luges ise ja kelle mees ka luges.
Ljudmila Ulitskaja “Imaago”
kirjutab motteterad blogis Nopped raamatutest, reede 17 veebruar kell 17:49
Igast asjast tuleb end välja murda, välja hüpata, ei tohi lasta tal end alla neelata.
banner
Kas teine ilmasõda oli juhus, jumala tahe või valikute tagajärg?
kirjutab Jaan Martinson blogis Õhtulehe raamatublogi, reede 17 veebruar kell 17:02
Ian Kershaw, Saatuslikud valikud, tõlkinud Ehte Puhang, Varrak. Järjekordne vaade minevikku, teise maailmasõja, õigemini sellele vahetult eelnenud aegadesse. Otsitakse vastust küsimusele: miks? Ja kas oleks võimalik olnud teisi otsuseid tehes üleilmseid tapatalguid ära hoida. Raamatus on välja valitud kümme episoodi, neist viimane 1941.
Francis Carsac – Tulnukad eikusagilt (1994)
kirjutab kolm blogis loterii, reede 17 veebruar kell 12:28
Õpetlane satub kogemata tulnukate hättasattunud laeva juurde, kus ta osutab vigastatuile meditsiinilist abi. Tulnukad on üsna (õigemini päris) inimlaadsed ning nad leiavad ühise keele. Ta aitab ka lendava taldriku remontimisele kaasa ning kui teised maalased avastavad selle kahtlase ettevõtmise metsas, läheb õpetlane poolkogemata tulnukatega kaasa nende maailma saades eelnevalt küll lubaduse, et ta tuuakse ikka tagasi, millalgi.
comments Viimased kommentaarid (kokku: 1) Näita
Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk
kirjutab merleke blogis südamelähedaselt, reede 17 veebruar kell 00:55
Üha sagedamini olen avastanud end mõtlemast, et kui teatri puhul huvitab mind eelkõige materjal, siis filmi puhul kipuvad meelitama näitlejad. Päris kindlasti ei ole spioonifilmid žanrina need, mida tingimusteta vaatan.
Sarneti "Idioot"
kirjutab merleke blogis südamelähedaselt, neljapäev 16 veebruar kell 23:50
Olen seda vist mitu korda öelnud, et Risto Kübar on mu üks lemmiknäitlejaid. Kui Rainer Sarneti Idioodi telereklaami nägin, olin suures ootusärevuses ja põnevil. Lootust seda filmi kinos näha ei paistnud aga esialgu kusagilt. Nägin reklaamklipi taga teatavas mõttes tüüpilist eesti filmi - kunstilist või kunstlikku tervikut (jah, kõlab õõnsalt!), mille aluseks on kirjandusklassikasse kuuluv teos.
Spioonidest. Intellektuaal-actionlikult
kirjutab Jaan Martinson blogis Õhtulehe raamatublogi, neljapäev 16 veebruar kell 08:51
Boriss Akunin, Spiooniromaan, tõlkinud Veronika Einberg, Varrak. Kui seda veel pole tehtud, siis oleks viimne aeg Akuninile omistada krimikirjanduse suurmeistri tiitel.
Uus Bayard on saabunud
kirjutab blogis Varraku raamatublogi, neljapäev 16 veebruar kell 06:20
caption id=attachment_4801 align=alignleft width=184 caption=Pierre Bayard, Comment parler des lieux où l’on n’a pas été? (2012)/caption Muutusin vahepeal juba rahutuks, sest kui Pierre Bayard on viimasel kümnendil üllitanud pea raudse järjekindlusega ühe uue raamatu aastas, siis veel mullu detsembris ei olnud nouveau Bayard poodidesse jõudnud.
Nicole Krauss “Armastuse ajalugu”
kirjutab kohver blogis Lugemissoovituse blog, kolmapäev 15 veebruar kell 17:08
Nicole Kraussi “Armastuse ajalugu” lugesin ma esimest korda paar aastat tagasi inglise keeles. Olin sellest vaimustuses. Mulle meeldis raamatu stiil, see, kuidas kõik on niimoodi kokku pandud, et lõpuni välja ei saa päris kindel olla. See on raamat raamatust. Raamat vana olemisest. Raamat noor olemisest. Raamat esimesest armastusest. Raamat esimesest ja viimasest armastusest.
Daniel Glattauer – Kõik seitse lainet (2012)
kirjutab kolm blogis loterii, kolmapäev 15 veebruar kell 13:28
Jätkub siis keskealiste kujutelm kuumast netisuhtest. Seekord siis noored suisa kohtuvad. Mitu korda. Ja Leo püüab Pamiga abielluda. Ja Emmi saab korraga teada, mis tegelikult eelmises raamatus Leo ja Bernhardi vahel juhtus. Ja jälle solvumised ja pausid ja siirused ja tundepursked. Meilide vahendusel.