Uued postitused

• Mary W. Craig “Mata Hari : tantsijanna, kurtisaan, salakuulaja”
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
  Raamat Mata Harist. Mu seniloetuist parim. Iseäranis meeldis mulle algusosa. Raamatu tõlkija on Tiina Tarik ja ma olin vaimustuses, et kuidas autori ja tõlkija hääled klapivad.
• Andres Vanapa - Pihlakaviin (1974)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Mitte et siin kogus kõik luuletused oleks nii üürikesed, kuid mis on, on head. Veni, vidi, vici - ei viitsi. (lk 19) Ise alles über alles. (lk 22) EI MA LUULEST ARU SAA, kuigi olen sünnilt mulk. Nurmenukk, nurmenukk; trummipu
• Chen Qiufan - A History of Future Illnesses (Broken Stars, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Selle teksti võiks eesti keelde tõlkida kuigi jah, vaevalt et ükski hiina keelest tõlkija viitsiks sellele aega kulutada. Ja inglise keelest kaudtõlge poleks just hea lahendus. Niisiis, kaugest tulevikust pärit minajutustaja tutvustab tema mõistes minevikus elajatele nende lähituleviku erinevaid haigusi, milleni mineviku (ehk siis tänapäeva) kultuuriline ja tehnoloogiline areng võiks edasi viia.
• XLIII ehk palju paksu verd ja valesid, Elizabeth Holmesi tõus ja langus
  kirjutab Mariann blogis Hyperebaaktiivne
  Lugemise väljakutse teema 38. Raamat, mida nägid lugemas kedagi teist. John Carreyrou teosest Bad Blood:  Secrets and Lies in a Silicon Valley Startup kuulsin üldse tänu sellele, et kedagi teist seda lugemas nägin. Nimelt külastas minu noormehe Ameerika Ühendriikides elav tädi sel suvel Eestit ja tõi raamatu lugemiseks kaasa.
• S. Hustvedt "Meesteta suvi" (august IV)
  kirjutab Heli Künnapas blogis Heli lugemisvara (lugemisblogi)
  168 lk 2013a, Varrak Esimest korda elus tekitab väikseid külmavärinaid mõistmine, mis kuupäeval raamatu lugemise lõpetasin. Ehk et kui oleksin ühe päevakese veel venitanud, siis oleksin lugemise lõpetanud samal kuupäeva, mil teose tegevus lõppes- 19.augustil. Küll peaaegu 10-aastase vahega. Raamatu sisu võid lugeda Apollo kodulehelt siit: Meesteta suvi.  Ei olnud lihtne lugemine.
• Alexandria Marzano-Lesnevich: "The Fact of a Body" (2017)
  kirjutab Sandra Hint blogis Sandra Sada Raamatut
  USA kirjanik Alexandria Marzano-Lesnevich on eesti riiulitel üpris tundmatu nimi, kuid kuna juhtusin huviga lugema tema memuaari ning krimiromaani segu The Fact of a Body (2017), panen siinkohal kirja ka oma muljed. Romaan on
• Täheaeg 1. Sädelevad uksed (2002)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Et suurt midagi postitada pole (hapukurgihooaeg ja siinse blogi teised autorid laisklevad), võiks vähemalt linnukese kirja saada sellega, et kuue aasta jooksul olen viimaks Täheaja esimese numbri läbi lugenud.
• Jason Fischer, Sean Williams - Mutata Superesse (Mission Critical, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Humoorikas lugu päästjast, kelle järjekordseks tööülesandeks on üles korjata kaardistamata planeedile asunud illegaalsed elanikud, need on nimelt langenud miskite tundmatute ja verejanuliste olendite rünnaku alla. Aga pole probleemi, nagu see erioperatsioonide päästja neile seletab, on ta varem kõiksugu hullude ja hullemate eluvormidega rinna kokku pistnud.
• Alexander McCall Smith „Fatty O’Leary’s Dinner Party”
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
  Seda 2014. aastal esmakordselt ilmunud humoorikat lugu reklaamitakse kui eriti naljakat ja see räägib ameerika perekonnast, kes võtab ette reisi mehe esivanemate kodumaale Iirimaale. Raamat pälvis Bollinger Everyman Wodehouse’i auhinna Jeevesi ja Woosteri autori koomika vaimu parima tabamise eest.
• Chen Qiufan - Coming of the Light (Broken Stars, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Küberbudistlik lugu lähituleviku maailmast, kus siis tekib küsimus, et kes me õieti oleme algoritmide maailmas kas see on osa meie maailmast või meie osa algoritmide maailmast.
• Liu Cixin – Moonlight (Broken Stars, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Õige must huumor meie armsa planeedi tulevikuvõimalustest. Ühel ööl saab tänapäeva Shanghai hiigellinnas elav mees kõne tulevikust, enam kui sajand edasi meie ajast. Helistab tema ise. Jajah, lähituleviku teadussaavutused võimaldavad elada mitmesaja aastaseks aga ökoloogiline olukord on tume, kuivõrd kliimasoojenemise tõttu on veetase rajult tõusnud.
• A. Day "Fänkond" (august III)
  kirjutab Heli Künnapas blogis Heli lugemisvara (lugemisblogi)
  400 lk 2018, Pegasus Tegemist on Näljamängude ja Lahkulööja fännikirjandusega (kas see on õige mõiste?). Minu armastus düstoopiliste noortekate vastu algas just Näljamängude ning Lahkulööja sarjaga. Enne nendega kohtumist arvasin, et igasugune utoopia ei ole minu teema. Kohe üldse mitte. Ja pärast neid olen lugenud veel düstoopilisi noortekaid Legend ,  Klaastroon , Inetud , Mached , Punane kuninganna ja... ilmselt mitmeid veel.
• XLII ehk kuidas ajada taga armastust läbi multiversumite
  kirjutab Mariann blogis Hyperebaaktiivne
  Claudia Grey Sinu tuhat palet võlub oma imelise kaanekujundusega, mis sümboliseerib mõnusalt ka kaht raamatu tegevuspaika - futuristlikku Londonit ja tsaarivõimu all Peterburit. See noorteromaan on kindel kandidaat väljakutse teemasse 31. Ilu on vaataja silmades - raamat, mis võlus sind kauni kujundusega. Lähitulevik siin ja teistes dimensioonides, California/London/Peterburi.
• Ed McDonald – Blackwing (2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Kui minu senine kogemus sünkmorniga (grimdark) seostub eelkõige Abercrombie Esimese Seaduse maailmaga (jajah, muidugi on veel Martin ja Erikson ja Cook ja Lawrence), siis McDonaldi romaan on tollega võrreldes õige sünkmorn. Kahe autori erinevus tuleb ehk sellest, kuidas nad sünkmorni nö positiivsemate hetkedega lahjendavad kui Abercrombiel on selleks üsna lõputu killuviskamine, siis McDonald toob sisse nö tõelise armastuse.
• Yoon Ha Lee – Hexarchate Stories (2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Kogumikku tasub lugeda kasvõi Glass Cannoni “ pärast, mis on otseseks järjeks ja edasiarenduseks triloogia sündmustele: poleks just suur üllatus, kui Lee üllitaks veel mõnegi romaani sel teemal. Kogumik koosneb pikematest juttudest ja jutustustest, mille vahele on pikitud mitmesugused seda maailma täiendavaid lühilugusid (flash fiction“, Lee on need enamasti kirjutanud kodulehel avaldamiseks).
• Kaido Tiigisoon – Sümpaatia (Täheaeg 18, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Tekst on tuleviku Eestis aset leidev postapokalüptiline õudus. Postapokalüptiline seetõttu, et sõjategevuse käigus on siin lõhatud lokaalne tuumapomm; nagu jutu jooksul selgub, on peategelasel selle pommi lõhkamisega õige lähedane suhe. Mistõttu satub ta enese surnuksjoomise missiooni käigus Märjamaa võimlasse (no see vast omal moel jutu vaimukaim leid), kus nabitakse ta üleloomulikku vangistusse, kuhu on kogutud mitmeid ellujäänud patuseid. Ning nende veider vangistaja teeb nendega midagi.
• L. O`Neill "Sai mis tahtis" (august II)
  kirjutab Heli Künnapas blogis Heli lugemisvara (lugemisblogi)
  264 lk 2016, Varrak Mis on vägistamine? Kes on selles süüdi? Need on kaks küsimust, millest minu jaoks see raamat koosnes. Sai mis tahtis on noorteraamat, mille peategelane on 18-aastane Emma. Ta on ilus ja populaarne tüdruk ning teab seda ise ka. Minu jaoks aga tundus, et pigem ta polnud selle üle õnnelik.
• Nobeli kirjanduspreemia 2010: Mario Vargas Llosa
  kirjutab Sandra Hint blogis Sandra Sada Raamatut
  Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa (sünd. 1936) on äärmiselt huvitav ning nutikas, rikkaliku sisu ja kuuega kirjanik, kelle romaanid tundelised, intensiivsed, poliitiliselt teravad ning põnevalt kirjutatud.
• Teismelise keha noortekirjanduses
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
  Mõni inimene võib terve elu elada nii, et tema keha ja kehalisus ei saa mitte mingisugust eraldi tähelepanu tema enda ja/või teiste poolt. Mõni inimene aga võib tunda end lausa oma kehas lõksus pannes tähele igat väiksemat muutust.
• Yoon Ha Lee – Glass Cannon (Hexarchate Stories, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Jutukogumiku pärliks on selle pikim tekst, raamatut lõpetav enam kui sajaleheküljeline jutustus triloogiale ja “ Gamer’s End ” järgnevatest sündmustest mis aga omakorda annab uued võimalused Suure Loo jätkamiseks, kuna Kujeni
• Doris Lessing “Vanaemad”. LR 2012, tlk Krista Kaer
  kirjutab Kummatigi blogis loterii
  On päikeseline suvepäev ning kaks vanaema, kaks poega, kaks lapselast einestavad rannaäärses kohvikus. Ettekandja Theresa ei suuda muud, kui neid jumaldada ja kadestada nii kaunid, nii lähedased ja üksteise seltskonda nautivad on nad. Kuid kuskil on ka emad-naised-minijad.
• Piret Frey – Esimene port (Täheaeg 18, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Frey tekst pole just auhinnaulme, pigem ikka meelelahutuse kandis koos Kripsi ja Ivanoviga ; nõrgalt võiks seda feministlikukski pidada, kuivõrd naisest peategelane leiab viimaks, et ei pea oma poisssõbra eluplaane ellu viima, vaid oma tahtmisi järgima.
• XLI ehk vaikiv Alkestis
  kirjutab Mariann blogis Hyperebaaktiivne
  Väljakutse teema 6. - 2019. aastal ilmuv debüütteos. See oli jälle üks sellistest teemadest, millele vastav raamat mulle piltlikult öeldes ise sülle kukkus. Põnevik Vaikiv patsient , mille autoriks on androgüünse nimega Alex Michaelides, ilmus selle aasta veebruaris ning juba enne avaldamist olid tõlkeõigused müüdud 37-sse riiki. Millegipärast arvasin, et kirjanik on naine, kuigi tegelikult on ta ikka meessoost.  London.
• Yoon Ha Lee – Gamer’s End (Hexarchate Stories, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  See tekst ilmus mänguteemalises antoloogias ning käsitleb Shuosi akadeemia nö edasijõudnute õpet, kus ühe simulatsiooni juhendajaks on üks teatud massimõrvarist Keli väejuht. Ainult et kui see simulatsioon käima lükkub, satub õppur situatsiooni, kus Shuosi hallatav planeedisüsteem ongi langenud Tauragi ülekaaluka üllatusrünnaku ohvriks (iroonilisel kombel oli simulatsiooni ülesandeks tegelda Tauragi sümpatiseerivate hereetikutega nüüd on vastas hoopis eriväelased) ja õppur on sattunud valele poole rindejoont.
• Mats Traat - Kõllane õtak (2001)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Tegemist on niisiis tartumurdelise luulekoguga. Vahel on murdeluulet lugedes tunne, et suurt vahet polegi, mida öelda, peamine, et kuidas öelda. Samas - ehk seda tavakeeles luulet on nii meeletus koguses, et siis kõiksugu sisutus ei torka niivõrd silma. Noh, aga Traat klassik teeb mis tahab, ja vahel igati heasti.
• Manfred Kalmsten – Lumemarjaveri (Täheaeg 18, 2019)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Kui Ivanovi ja Kripsi jutud on selgelt meelelahutuslikud tekstid, siis Kalmsten on kirjutanud on kirjutanud nõudlikumalt, mis eeldab lugejalt teatud pingutust sisseelamaks ja mõistmaks toimuvat. Ka varasemad lugemiskogemused Kalmsteni tekstidega viitaks justkui sellele, et autorile meeldib eripärastes ja ohtlikes maailmades tegutseda. Seekord esitleb autor situatsiooni, kus kuskil talvises kolkaasulas hakkavad poja ja isa teed lahku minema.
• E. Nightingale "Hoiak" (august I)
  kirjutab Heli Künnapas blogis Heli lugemisvara (lugemisblogi)
  85 lk 2017, Million Mindset Järjekordne raamat minu väljakutsest Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan. Selle raamatu kohta kehtib kindlasti mõte, et väljast pisike, kuid seest suur. Õhuke 85-leheküljeline raamat polnud üldse minu esimene valik, sest tundus... väike (jaa, ning siis ma jutlustan teistele sisemuse hindamisest).
• XL ehk kõmutüdruk läheb võõrutusravile
  kirjutab Mariann blogis Hyperebaaktiivne
  Juno Dawson Puhtaks peitis ennast Helios kirjastuse saadetud üllatuspakis. Esimesena jääb selle raamatu puhul kindlasti silma tema sulakullana küütlev kaas. Ka sisukirjeldus äratas huvi. 21. sajand, Suurbritannia. Lexi Volkov on terve elu elanud isale kuuluvate hotellide kallites sviitides. Ta on harjunud käima kallitel pidudel ja figureerima ajakirjade kõmuveergudes. Neiul on kallim, keda ta ülekõige armastab.
• Edith Wharton: "Ethan Frome"
  kirjutab Sandra Hint blogis Sandra Sada Raamatut
  USA kirjanik, näitekirjanik ning sisekujundaja Edith Wharton (1862-1937) pälvis esimese naisena Pulitzeri kirjandusauhinna aastal 1921. Wharton on tänapäevani üks tundumaid Ameerika Ühendriikide naiskirjanikke. Whartoni sulest on ilmunud raamatuid nii sisekujunduse kui reisiteemadel, kuid tema tuntuim kirjandus on siiski kõrgklassi ühiskonna aineil kirjutatud psühholoogilised romaanid.
• Maagiline realism lastele. Rupert Kingfisher „Proua Pamplemousse ja tema hurmavad hõrgutised“ ja Christine Nöstlinger „Konrad ehk Laps konservipurgist“
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
  Maagiline realism on omapärane kirjandusvool, mis võib lugeja reaalsustaju ootamatult kõikuma lüüa. Fantaasiakirjanduse puhul on juba algusest peale aru saada, et tegemist on teistsuguse maailmaga, kus kehtivad isesugused reeglid, ning lugejal jääb üle ainult nautida uue maailma loomist ja selles olemist.