Uued postitused

• Colette: "Gigi" (1944)
  kirjutab Sandra Hint blogis Päikesejänku lugemispäevik
  Prantsuse kirjanik, pantomiim, ajakirjanik ning näitleja Sidonie-Gabrielle Colette (1873-1954), enamasti autorina vaid Colettei nime all tuntud, kirjutas lustakaid lühiromaane ning jutustusi prantsuse seltskonnast. 1948. aastal oli Colette Nobeli kirjanduspreemia kandidaatide seas, kuid ei saanud Nobeli laureaadiks. Colette oli omal ajal sama skandaalne kuju, kuna armastas avalikult nii mehi kui naisi.
• Donna Tartt “Ohakalind”
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
    Raamat, mis ergutab mõistust ja puudutab südant. Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill Donna Tartt. Ohakalind. Tallinn: Pegasus, 2015 Donna Tartt. Salajane ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2007 Донна Тартт. Маленький друг. Москва: Иностранка, 2010 Донна Тартт. Щегол. Москва: АСТ, Corpus, 2015 Донна Тартт.
• Adolf Rammo - Ole ikka mees! (1961)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Tänapäevase pilguga vaadates õige provokatiivse pealkirjaga luulekogu ja luuletus tekitab minus lugejana veidrat segadust või ka pettumust. Suurem poiss Kalev kiusab väiksemat poissi Otti, ning kahe esimese stroofi puhul võiks mõelda, et kas Kalev ärgitab lugejat mõtlema: hakaku see Ott nüüd talle vastu ja võidelgu enda eest; ära ole selline tohlakas, kes vaid õndsalt magusat nosida tahab.
• Nina Allan - The Art of Space Travel (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Justkui eellugu Irvine ’i loole mistõttu oleks järglane Weiri “Marslasele” ehk siis makroplaanis on juttu inimkonna püüdlustest Marsile minekust 21. sajandi teisel poolel (okei, siin tekstis väike vastuolu Irvine’i looga, kus tolleks ajaks juba möllati Kuul, millest pole siin juttugi). Kuid eks loo pealkirjast ja makroajaloost hoolimata on tegu pea ulmevaba looga naisest, kes otsib oma bioloogilist isa.
• Howard Jacobson "Shylock on mu nimi"
  kirjutab Tiina blogis Bukahooliku märkmed
  Teine raamat Hogarth Shakespearei sarjast on Shylock on mu nimi , milles Howard Jacobson jutustab ümber Veneetsia kaupmehe. Veneetsia kaupmehe Shylock on üks kirjanduse ebameeldivamaid mehi õel ja kättemaksuhimuline juut, kes lõpuks saab oma teenitud palga.
• Tuomas Kyrö - Kõike head, toriseja! (2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Soome huumor mulle üldiselt meeldib ( Lassila ! Kivi !), aga kui Kyrö selle romaani puhul on juttu huumorist, siis see millegipärast minu peale tööle ei hakka (tegelikult oli sama probleem ka Kyrö esimese eestindusega).
• Seth Dickinson - Laws of Night and Silk (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  High fantasy undamine, õnneks mitte nii hullult kui Abrahami või Wolfe ’i puhul aga ikkagi päris tüütav lugemiskogemus. On siis kaks impeeriumi, mis võitlevad ellujäämise eest (küsimus on veeressursside kasutamises).
• Geoff Ryman - Those Shadows Laugh (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Kergelt segane LGBT-maiguline lugu naisest, kes leiab armastuse kohas, kus ta ei tohi seda tunda. Nimelt on kuskil Atlandi ookeanis  selline saar, kus eraldatuses on elanud naisteühiskond. Tegemist on omal moel uue inimliigiga, igatahes suudavad nad paljuneda omal moel.
• Genevieve Valentine - Everyone from Themis Sends Letters Home (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Valentine paistab olevat selline autor, kelle tekstidega ma ei suuda leida ühist keelt, ikka on midagi, mis tekitab arusaamatust või ärritust. See tekst on pigem positiivne elamus niiet minupoolne areng missugune. Lugu on siis virtuaalse reaalsusega mängu loomisest, mille beetaversioonis osalejad ei teagi, et nad on mängus - nad arvavad, et on Themise nimelisel taevakehal, kus nende ülesandeks on seda uurida ja muuta inimestele elamisväärseks. Aga beetaversioon ei tööta kõige korralikumalt, mistõttu osalejad saavad mängu loojate ja tootjate poolt vett ja vilet näha.
• Ekskurss filmilinale: "Kingsman: Kuldne ring” (Kingsman: Golden Circle, 2017)
  kirjutab Sandra Hint blogis Päikesejänku lugemispäevik
  Karismaatiline, kiire ning humoorikas komöödia Kingsman: Salateenistus (Kingsman: Secret Service, 2015) tutvustas rätsepaäri katte all tegutsevat briti luureagentuuri Kingsman, mille liikmed tegutsevad kuningas Arturi rüütlit
• Nobeli kirjanduspreemia 1964: Jean-Paul Sartre draamad
  kirjutab Sandra Hint blogis Päikesejänku lugemispäevik
  Prantsuse eksistentsialistide esimene ning tähtsaim esindaja Jean-Paul Sartre (19051980) on oma loominguga mõjutanud kogu prantsuse kirjandusmaastikku nii 20. kui 21. sajandil. Tema artiklid, esseed, näidendid ja avalik mõttevahetus Simone de Beauvoiriga moodustasid filosoofilise ning empiirilise vundamendi paljude ühiskondlike uuenduste toetuseks. Sartre pärjati 1964. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga, kuid autor loobus sellest.
• Carolyn Ives Gilman - Touring with the Alien (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Ühel päeval on Maal mitmes kohas hiiglaslikud moodustised. Kuidas need üleöö tekkisid, pole aimugi - tulid siis taevast või Maa tektoonilised eripärad või mis iganes. Valitsused võtsid need valve alla, ning mõne aja pärast avasid neis nö uksed ning seest väljusid inimesed, kes ütlesid end olevat tõlkijad.
• Jared Shurin, Mahvesh Murad - The Djinn Falls in Love & Other Stories (2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Antoloogia äratas kerget pettumist, ootasin justkui võimalikku fantaasia tulevärki, aga see ei läinud õigupoolest minu jaoks käima. Eks lugudele antud punktidki on pigem stabiilselt igavad, ei ühtegi seitset või kolme, tuima
• Loone Ots "Kuulsad ja naljakad eestlased"
  kirjutab Tiina blogis Bukahooliku märkmed
  Loone Ots pani kirja 250 tõestisündinud lugu, mis on juhtunud Eesti tuntud inimestega. Kuulsad ja naljakad eestlased katab üsnagi pika ajavahemiku alates Simon Wanradti patuelust 16. sajandil kuni käesoleva aastani (2017) välja, kus isa Vello Salo lööb ristilöödu kinni. Ka teosesse valitud kuulsad ja naljakad on igasugu elualade pealt.
• Robert J. Szmidt «Ognie w ruinach»
  kirjutab Ulmeguru blogis Ulmeseosed
  Leidin siit blogist miski selle jutu teemalise vana visandi eelmise aasta algusest. Noh, et pärast mitmendat lugemist otsustasin kirjutada, aga sinna see jäi. Täna hommikul lugesin seda teksti vähemasti viiendat korda ning täna siis ma... Sisu Poola poliitikud on välja töötanud välksõja plaani, et kui sobiv juhus, siis Poola ründab Ukrainat, taasühendab põlised Poola alad jne.
• Florian Illies. 1913. Sajandi suvi
  kirjutab keskraamatukogu blogis Lugemiselamused
  Ilmunud: Tänapäev, 2017 Tõlkinud Heli Mägar Florian Illiesi raamat 1913. Sajandi suvi“ viib meid ajarännule 1913. aastasse. Saame pilgu heita kultuuriinimeste, valitsejate (ka tulevaste) ja teadlaste tegudele, mõtetele ja arutlustele sel sajandil. Raamatu kirjutamisel on autor uurinud palju kultuuriajaloolisi materjale, biograafiaid ja kirjavahetusi.
• James Smythe - The Sand in the Glass Is Right (The Djinn Falls in Love, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Vihane lugu mehest, kes on nooruses leidnud džinni ja kasutanud seda omakasupüüdlikel eesmärkidel - et rikastuda ja vananedes uuesti nooreks saada ja nii ikka teenida teenida teenida ennast või džinni. Igal juhul on selline keha taasnoorendamine oma tagajärgedega, mõistus kipub vähe inimlikkust kaotama ja see surnuhais. Vanamees on nüüd suremas ja ta vajab lapselapse abi, et džinni oma heaks taaskäivitada.
• Kirsty Logan - The Spite House (The Djinn Falls in Love, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Ei saa öelda, et tegu oleks silmiavava meistriteosega; mitte et teos kehv oleks - lihtsalt mittemidagiütlev, rutiinne lugemine. Selle loo puhul on džinnid vabastatud oma vangistusest, ning oma koha leidmine pole neile olnud just kerge.
• Brian Aldiss - Kui Hamleti onu olnuks meeldivam sell (Kontramorfoos, 2004)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Loo jutustaja pakub Shakespeare’i mõnevõrra tuntud näidendile tõlgenduse, mis võiks töötada iga ajastu kontekstis - Hamleti ema ja onu olid igati normaalsed keskealised, kes mõtlesid kenasti leivad ühte kappi panna kui vaid poleks olnud seda skisofreenilist teismelist nimega Hamlet, kes oma napakuses ei lasknud keskealistel õnne maitsta.
• H. Raudvere "Hüüdnimi Eestlane" (oktoober I)
  kirjutab Heli Künnapas blogis Heli lugemisvara (lugemisblogi)
  660 lk 2017, Heli Kirjastus Kui nüüd täitsa siiralt aus olla, siis sul seda raamatut veel pole. Ja kui veel ausam olla, siis mina lugesin selle läbi juba septembrikuu algul. Käsikirjana. Tegu on taas minu kirjastatud raamatuga. Sina saad selle endale juba alates 13.oktoobrist. Kuni ilmumiseni on võimalik raamatut ette tellida hinnaga 17.
• Mati Roasto - Toiduohutuse riskid putukate kasutamisel toidu ja söödana (Terve loom ja tervislik toit, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Putukaid peab hakkama söömiseks kasutama, sest looduse kiusamise lõpetamiseks tuleb lehmade heitgaaside masstootmine kinni keerata. No eks tuleb sellevõrra edasi mõelda, kuidas putukatest saaks valmistada piimalaadset želeed või muud sellist - puristidel on muidu keeruline kohvi juua või leida võimalust juustu näksimiseks.
• Ekskurss filmilinale: "Plahvatuslik blond" (Atomic Blonde, 2017)
  kirjutab Sandra Hint blogis Päikesejänku lugemispäevik
  Hiljuti filmilinadele saabunud põnevik Plahvatuslik blond (Atomic Blonde) toimub Berliini müüri langemise päevil ning jälgib salateenistuste vahelisi ohtlikke mänge. Peategelase, briti luureagent Lorraine Broughtoni (Charlize Theron)  missiooniks on leida mõrvatud briti agendilt varastatud salaagentide nimekiri, mis paljastaks vaenlastele tähtsat infot edastanud topeltagendi.
• Unustamatud 70-ndad
  kirjutab sulepuru blogis Lugemissoovituse blog
  Lühiülevaade 1970-ndate sündmustest meil ja mujal. Maailmas oli mitu suurt kriisikollet: sõda Vietnamis, rahutused Põhja-Iirimaal, konfliktid Lähis-Idas, Aafrikas jne. Euroopa Majandusühendusega liitumiseks alustati läbirääkimisi Suurbritannia, Taani, Norra ja Iirimaaga. 1971. a taastati telefoniside Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, Šveitsis anti naistele hääletamisõigus Eurovisiooni lauluvõistluse võidab 1974. a Abba.
• Brandon Sanderson: Kättemaksjad
  kirjutab väga väga naine blogis loterii
  Väga mõnus kiiresti lugemise raamat ( mida , see ei loe, et mina seda 2 kuud nämmutasin, mul oli vaja teisi asju vahele lugeda!) Teismeline peategelane, kes keskendub kättemaksule, üritades püüda isikut, kes tappis ta isa? Kõlab nagu lamedaim võimalik Hollywoodi stsenaarium, miks, miks jälle? Aga see on lahedaks tehtud! Esiteks on too peategelane väga kompetentne, ta tõesti süüvib teemasse, omandab oskusi.
• Catherine Faris King - Queen of Sheba (The Djinn Falls in Love, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Siin jutus väike seletus sellele, kuidas sattusid džinnid Ameerikamaale (mauride pärandus, eksole), mida nad siin algselt tegid (konkistadooride aitamine) ja kuidas need hiljem heaks muudeti.
• Alex Irvine - Number Nine Moon (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Omal moel võiks seda nimetada järjeks Weiri “ Marslasele ”, mis toimuks aastal 2072. Inimkond on tolleks ajaks kasutusele võtnud nii Kuu kui Marsi. Aga et olukord Maal on üha ebastabiilsem, siis on otsustatud loobuda Marsi kasutamisest ning seetõttu evakueeritakse sealsed elanikud.
• Ronald Anthony Cross «A Citizen of 3V»
  kirjutab Ulmeguru blogis Ulmeseosed
  On selline suundumus ulmemõttes, et tekitada võimalikult palju punk-liitega ulme alamžanre. Sel juhul oleks antud jutt telepunk, või midagi taolist... Sisu On tulevik ja TV on asendunud 3V-ga. Autor täpsemalt ei seletada, aga midagi interaktiivset see 3V on ja lisaks veel ka selline liikuv, et programmid justkui ise hüppavad kanalilt kanalile... et kannatamatum rahvas püüab siis programmide sabas hüpata ja n-ö lainel püsida...
• Katrin Johanson: "Atlantis abajas" (2016)
  kirjutab Sandra Hint blogis Päikesejänku lugemispäevik
  Eesti kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ning illustraator Katrin Johanson (sünd. 1972) avaldas oma debüütromaani Läbikäidavad toad aastal 2015 ning teise romaani Atlantis abajas järgneval aastal. Atlantis abajas on õbluke, 160-leheküljeline romaan, mis jaksab aga läbida erinevaid perspektiive pikema aja ning arengu jooksul.
• Theodora Goss - Red as Blood and White as Bone (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 11, 2017)
  kirjutab kolm blogis loterii
  Lugu, mis paigutub niisamuti Sylvaniasse, kuid hilisemasse aega kui eelmine lugu. Muuhulgas on siin juttu Saksa ja Nõukogude okupatsioonist); tekst pole niivõrd fantastilise tagapõhjaga (muidugi, vaieldav). Peaks uurima, kas seniloetud Gossi lugudes on samuti Sylvania läbi jooksnud, ehk on see Gossi Yoknapatawpha? Aga jah, lugu vaeslapsest, kes kõiksugu vintsutuste kiuste satub kohalikku lossi köögitüdrukuna tööle.
• Kōbō Abe “Luitenaine”. Eesti raamat, Agu Sisaski tõlkes, 1968.
  kirjutab Kummatigi blogis loterii
  Esmaavaldatud on raamat  1962. aastal ja juba 1964. aastal on vändatud sellest ka samanimeline film ( Suna no onna ehk Woman in the Dunes ). Minu jaoks on Abe selline kergelt muhe kirjanik, kuigi, ma saan aru, et Luitenaist on tegelikult ikka pigem painajalikus võtmes loetud (ka mustvalget filmi saadab pinev ja kurjakuulutav helitaust), mis sisu arvestades on kahtlemata muidugi kohane.