Blogilist - Eesti filosoofia
Eesti mõtlejate ajaveebid
Uued postitused
-
Homme räägime ontoloogiast
kirjutab blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR -
Diagrammica: “perversio logica”
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica -
In memoriam Peet-Henn Kingisepp *10.12.1936 – †31.01.2012
kirjutab blogis LÜLI – Laaste ühiskondlikust läbi isikliku -
Teadmiste hind
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Kas “mina” on illusioon?
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Ajuteadus Sinu keldris ja nutitelefonil
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Tetrahedron logica
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica -
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
De prisma logica
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica -
V2, V2, V2
kirjutab blogis Tabernaakel -
Seminar jätkub
kirjutab blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR -
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine -
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
Loetumad postitused
In memoriam Peet-Henn Kingisepp *10.12.1936 – †31.01.2012
kirjutab blogis LÜLI – Laaste ühiskondlikust läbi isikliku, pühapäev 5 veebruar kell 23:54
Ütlemata kahju on tõdeda, et Hennu ei ole enam meie hulgas ning tema poolt korda saadetut ei kinnita enam tema hurmav isik. Kuigi ta ei olnud sünniaastalt enam päris noor, oli ta elu lõpuni üdini nooruslik ning tema elu lõppes ülekohtuselt vara. Eile saatsid omaksed, koolikaaslased, sõbrad ja kolleegid ta viimsesse puhkepaika Raadil.
Tundsin Hennu vast alates 1981. või 1982. aastast, kui asusin 2. kursuse arstitudengina aspirant Eero Vasara juhendamisel rottide peast hinge otsima ning tema juhatas Tartu ülikooli füsioloogia kateedris üliõpilaste füsioloogia ringi. Kuigi meie tööruumide uksed olid Uues Anatoomikumis vastakuti, ei olnud esimestel aastatel läbikäimine kuigi tihe.
Huvitavad blogilistid
-
Fotoblogardid
24 h jooksul 27 postitust
Alatskivi loss, see Peipsiäärne pärl | Alatskivi Castle, the pearl of eastern Estonia -
Filmiblogid
24 h jooksul 9 postitust
Kurja vilja puu / The Night of the Hunter (1955) -
muusika
24 h jooksul 6 postitust
Sherlock - 2. season -
Ettevõtlus, turundus
24 h jooksul 5 postitust
Kopp ees praegusest tööst? -
Ühiskond ja poliitika
24 h jooksul 7 postitust
Ti voglio bene, Vasco! -
Poliitikud
24 h jooksul 3 postitust
Venemaa ärkav keskklass -
Astroloogia
24 h jooksul 6 postitust
Draakoni aasta -
Mõttekodu
24 h jooksul 6 postitust
Tuli testitud üks toode .... -
Kultuur
24 h jooksul 7 postitust
Kurja vilja puu / The Night of the Hunter (1955) -
Fotojaht
24 h jooksul 7 postitust
Püüan pilvi, ma ulatun nendeni - Vaata kõiki blogiliste või Loo uus list
Teadmiste hind
Viimased kommentaarid (kokku: 7) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, pühapäev 5 veebruar kell 16:39
Mõned teadlased on juba aastaid argumenteerinud, et praegune avaldamissüsteem peab muutuma, muuhulgas seetõttu, et suured kirjastused nagu Elservier teenivad teadlaste töö pealt uskumatult suurt raha, mille jaoks neil tegelikult erilist õigust pole.
Viimased kommentaarid (kokku: 7) Näita
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
Viimased kommentaarid (kokku: 3) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, reede 27 jaanuar kell 23:51
Arutasime selle üle, kui palju me ikka oma ajust kasutame, sest populaarsed müüdid räägivad ühest või kahest või viiest või kümnest protsendist. Kuidas sellega lood on? 1. ruumi suhtes on üsna selge: me kasutame kogu oma aju, mis meil parajasti kasutada on argumendid on siin 2.
Viimased kommentaarid (kokku: 3) Näita
De prisma logica
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica, teisipäev 24 jaanuar kell 06:41
Loogika geomeetria vs loogika arhitektoonika
Geomeetrilistel korrapärastel figuuride, mh platoonilistel kehadel, ei ole alumist-ülemist ega vasakut-paremat poolt. Küll aga on need omadused olemas arhitektuursetel objektidel. Teisi sõnu, matemaatika puhul osutused “alla vasakul nurgas” või “ruudi kagunurgas” osutavad kirjeldaja positsioonile.
Seminar jätkub
kirjutab blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR, pühapäev 22 jaanuar kell 12:38
Järgmine seminar toimub 31. jaanuaril, mil Anto Unt räägib Peter Geachi artiklist Assertion’ (1965).
Homme räägime ontoloogiast
kirjutab blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR, esmaspäev 6 veebruar kell 21:31
7. veebruaris esineb seminaris Silver Rattasepp, kes juhatab oma juttu sisse sedasi:
Tutvustan seminaris spekulatiivset realismi, mida ka “ object-oriented ” ontoloogiaks nimetatakse, ja mille keskmeks on katse teha realistlikku või materialistlikku filosoofiat või metafüüsikat asjade kohta, nii nagu nood võiksid olla iseendas, väljaspool uurimist, kuidas inimene neile juurde pääseb või tajub.
Diagrammica: “perversio logica”
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica, teisipäev 7 veebruar kell 17:52
Loogilise tetraeedri puhul ilmneb kaks vastandite paari: 1. contraria vs subcontraria ja 2. subalternus vs contradictio. Kolmemõõtmeline figuur suudab, seejuures, väljendada vastuseatuste põhimõttelist erinevust kontraarsused kokku ei sobi, kuna subkontraarsused on komplementaarsed.
Kas “mina” on illusioon?
Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, laupäev 4 veebruar kell 15:13
EPLis ilmus tõlgitud kujul kena intervjuu Thomas Metzingeriga. Tema on üks neid filosoofe, kes on argumenteerinud, et meie “mina” on pelgalt illusioon; seda saab lugeda ka antud intervjuust.
Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
Ajuteadus Sinu keldris ja nutitelefonil
Viimased kommentaarid (kokku: 1) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, kolmapäev 1 veebruar kell 14:36
see video ei vaja kommentaare:
Viimased kommentaarid (kokku: 1) Näita
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, reede 27 jaanuar kell 23:51
Arutasime selle üle, kui palju me ikka oma ajust kasutame, sest populaarsed müüdid räägivad ühest või kahest või viiest või kümnest protsendist. Kuidas sellega lood on? 1. ruumi suhtes on üsna selge: me kasutame kogu oma aju, mis meil parajasti kasutada on argumendid on siin 2.
Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
Viimased kommentaarid (kokku: 2) Näita
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, teisipäev 24 jaanuar kell 21:02
Aasta 2012 algus on olnud hea: pea kõikjalt võib leida huvitavaid artikleid. Minu viimastel päevadel ilmunud lemmiktööd: Pupillid on taas moes! Mitu tööd järjest on näidanud, et pupillid võivad öelda midagi teadvuse ja teadvustamise kohta. Peagi PNASis ilmuv töö kinnitab seda: pupillide suurus sõltub teadvustatud heledusest.
Viimased kommentaarid (kokku: 2) Näita
Tetrahedron logica
kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica, laupäev 28 jaanuar kell 02:09
Sümmeetria vs asümmeetria
Eelnevast peaks olema ilmne, et klassikalise loogilise ruudu välisilme on tinginud ühelt poolt sümmeetriataotlus, teiselt poolt aleetiline interpretatsioon , mis orienteerub loogilisele vältimatusele, mida kontradiktsioon ruudu operatsioonina endast kujutab: üks vasturääkivustest peab olema ilmtingimata tõene.
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, teisipäev 24 jaanuar kell 21:02
Aasta 2012 algus on olnud hea: pea kõikjalt võib leida huvitavaid artikleid. Minu viimastel päevadel ilmunud lemmiktööd: Pupillid on taas moes! Mitu tööd järjest on näidanud, et pupillid võivad öelda midagi teadvuse ja teadvustamise kohta. Peagi PNASis ilmuv töö kinnitab seda: pupillide suurus sõltub teadvustatud heledusest.
V2, V2, V2
kirjutab blogis Tabernaakel, pühapäev 22 jaanuar kell 18:20
Ikkagi ettevalmistus Usu Aastaks. Nii et pole ime, et diskussioonid V2 üle sagenevad. Loodetavasti päädib see protsess ka magisteriaalse selgitusega vaidlusalustes küsimustes.
Chiesa avaldas Québeci Lavali Ülikooli professori Gilles Routhieri (lühendatud) artikli Vatikani II Kirikukogu tõlgendamisest. Reformi hermeneutika, teoloogia ülesanne.
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, neljapäev 19 jaanuar kell 19:40
Royal Institutioni poolt eelmise aasta lõpus pakutud loengud on peaaegu täiuslikud populaarteaduslikud saated ajust. Peamine loengupidaja on Prof. Bruce Hood ja see, kuidas need loengud on üles ehitatud, kui hästi kasutatakse
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, neljapäev 19 jaanuar kell 19:40
Royal Institutioni poolt eelmise aasta lõpus pakutud loengud on peaaegu täiuslikud populaarteaduslikud saated ajust. Peamine loengupidaja on Prof. Bruce Hood ja see, kuidas need loengud on üles ehitatud, kui hästi kasutatakse











