i
Blogilist - Eesti filosoofia
Eesti mõtlejate ajaveebid

Uued postitused

  • favicon Sedelid (447): Miks Ernase nägemine rõõmustas Attilat?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (446): Põhja ilmakaar euroopa keeltes
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (445): Kes oli Totila-Taatila?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (444): Hesekiel-38 ehk Magoog ja Gog keskaegsed projektsioonid paganlikule Põhja-Euroopale
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sotsiaalsest konstrueerimisest
    kirjutab blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR
  • favicon Sedelid (443): Murdmatu idaslaavi ajalooreaalsus! (Кто старший?)
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (441+): "Troonide mäng"
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (442): Alternatiiv-etümoloogiad
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (441): Wiedemanni võitlus kriivitšite eest
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (440): Orb-ajalood ehk millised olid Skandinaavia laplaste esivanemad!?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (439): Gardarike=Kiievi-Vene+Austurweg(+Wodkumannia)
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (438): Vjatitšite päritolu ehk miks seitse idaslaavlaste alghõimu pole jaotunud vürstiriigiti?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (437): Kes olid scritofinnid?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Kuuba jutud (6): Mälestus minu esimesest vabariigi aastapäevast
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (436): Kungla-hüpotees
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Sedelid (435): Attila neli provintsi – Liburnia, Levedia, Livonia ja Looz-Lüttich-Lichtburg?
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
Värskenda nimekirja Järgmised postitused

Loetumad postitused

Sedelid (446): Põhja ilmakaar euroopa keeltes
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, laupäev 15 veebruar kell 19:09
Nord-North-Norden või slaavlaste Sever ei vaja täiendavaid demonstratsioone, küll aga ilmselt põhjakaar eponümaatilise alusena saab lisada väiksema hulgale rahvastele markeri, kui idakaar, millest demonstratsiooni on juba pakutud. Saamide idakaar nuorti on indogermaanlaste põhjasuund, kuna kõla poolest ungari eszak on indogermaanlaste ost-austur. Kõla võib ka eksitada, ent ilmselgelt on saamid esimesed Skandinaavia asukad ja indo-germaanlaste keskpaik on olnud Visla läänekaldal, kus elasid burgundid suure konföderatsioonina. Põhjakaare lingvistline pilk näitab, et jakuutide Hotu ja Iudvel on sama päritolu, mis haakub Jötun-heimi vana nimetusega.

Huvitavad blogilistid

Sedelid (447): Miks Ernase nägemine rõõmustas Attilat?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, pühapäev 16 veebruar kell 21:18
Priscus Panoniensis (Traakias 410-473), kes idakeisri saatkonnas Attila peakorterit Doonau-taga külastas, pani tähele, et kolmest pojast Ellakust, Dingisikiśt ja Ernasést rõõmustas Sküütia kuningat kõige enam Ernase õukonna üritustel nägemine.
Sedelid (445): Kes oli Totila-Taatila?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, neljapäev 13 veebruar kell 23:07
Tuleb välja, et ajalookirjutaja Martinuse teada Attila rööpvormina käibis reverteeritud Totila ( At-tila Taatila, gooti keeles “isake”). Totila tähendab vanaisa ehk isake liivi keeles, kuna Wiedemann on vaieldamatu autoriteet.
Sedelid (444): Hesekiel-38 ehk Magoog ja Gog keskaegsed projektsioonid paganlikule Põhja-Euroopale
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, neljapäev 13 veebruar kell 21:20
Ma ei hakka Hesekiel38 kirjakohta siin kordama ega pikalt refereerima. Selles kõnetatakse Inimpoega ehk Messiat kõige kaugemal Põhjalas elavast antisemiitlikust ehk Iisraeli-vastasest jõust. Johannese Ilmutusraamat on seda ettekujutust üldise arusaama kohaselt modifitseerinud.
Sotsiaalsest konstrueerimisest
kirjutab moelder blogis ANALÜÜTILISE FILOSOOFIA SEMINAR, teisipäev 11 veebruar kell 11:06
11. veebruaril räägib Riin Kõiv seminaris teemal “Sotsiaalsest konstrueerimisest”. Jutuks tuleb sotsiaalse konstruktsiooni mõiste tutvustus. Taustaks võib lugeda laiemale lugejaskonnale mõeldud artiklit Akadeemia 2020. a 1. numbrist. Seminar algab 18.15, Jakobi 2 ruumis 322.
Sedelid (443): Murdmatu idaslaavi ajalooreaalsus! (Кто старший?)
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, kolmapäev 12 veebruar kell 16:20
Kui lähtuda ainuüksi kroonik Nestori Повѣсть временныхъ лѣтъ tekstikohtadest (ilmus esmakordselt 1767), mis 1114.aasta seisuga fikseeris slaavikeelsed kõnelejad Kiievi-vene varjaagide vürstiriigis, siis vjatitšite, radimitšid
Sedelid (441+): "Troonide mäng"
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, pühapäev 9 veebruar kell 21:25
Moskva ehk Rjurikute dünastia hullu tsaari riik oli tulnud Merjamaa ehk Rafesta-landia=Rahvaste-maa riiklusest, kus ilmne roll on olnud gelonitel, mida näitab ilmne keelelaen bole “linn” merja keeles ja Nero järv.
Sedelid (442): Alternatiiv-etümoloogiad
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, pühapäev 9 veebruar kell 23:44
Rjurikute dünastia (862-1598) aegse Venemaa algaegadest autentselt kirjutamisel on ajaloolastel mitmeid metodoloogilisi vahendeid. Neist üheks on nimetamine. Kasutada soomeugri topo- ja hüdronüüme Põhja-Venemaa ja Jokast idapoolsetest sündmustest kirjutamisel (a la Ioka-jõgi (Oka) või Erjazan (Rjazan)) aga ka riiklikdeterminante Nygardia (Novgorod) ja kirjutada vürst Ingvar Igori asemel.
Sedelid (441): Wiedemanni võitlus kriivitšite eest
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, laupäev 8 veebruar kell 22:30
Nestori (1056-1114) kroonika Jutustus möödunud aegadest ehk Повѣсть временныхъ лѣтъ on sedavõrd arhailine lugemismaterjal, et sellest käibivad vene-slaavi humanitaarõppeasutustes eelkõige tõlked. Ühtlasi ebajärjekindel kroonika, mille puhul jääb kahtlus, et teatavaid kommenteerivaid lõike on hiljem vahele kirjutatud.
Sedelid (440): Orb-ajalood ehk millised olid Skandinaavia laplaste esivanemad!?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, neljapäev 6 veebruar kell 02:09
Charles Le Beau jutustab mammutajaloo Histoire du Bas-Empire 10.köites Ida-Rooma Justinianuse dünastia keisri Flavius Mauricius Tiberiusé ( Μαυρίκιος : 582-602) võitlusest avaaridega, keda ta pidi päritolu järgi tundma, sest oli Kappadookias sündinud. 591.aastal palusid idakeisri juurde vastuvõttu kolm hiiglasekasvulist rändurit.
Sedelid (439): Gardarike=Kiievi-Vene+Austurweg(+Wodkumannia)
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, kolmapäev 5 veebruar kell 00:55
Vassili Tatištševi (1686-1750) mapp sisaldas visandit Rootsi riigiarhiivist, millest joonistus juba 9.sajandi seisuga välja impeeriumi mõõtmed. On ilmne, et selle järgi, milles skandinaavia-perspektiivselt enumeeritakse konföderatiivseid üksuseid, Kiievi-Vene riik ei võrdunud Gardarike ehk Kylfingalandiga. Ruthenia oli vaid osa Magna Scythiast või Suurest Svithjod ist, kuna Skandinaavia oli selle väike variant.
Sedelid (438): Vjatitšite päritolu ehk miks seitse idaslaavlaste alghõimu pole jaotunud vürstiriigiti?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, teisipäev 4 veebruar kell 22:00
Kroonik Nestor (10561114) Kiievi Koobaskloostrist nimetas vjatitšeid Oka-Joka jõe ääres idaslaavlasteks, kes asusid metsa teiste välja surutud slaavlastega sarnaselt Doonau äärde tunginud kasaaride ja valgete ugride tõttu.
Sedelid (437): Kes olid scritofinnid?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, esmaspäev 3 veebruar kell 00:03
Kuningas Alfredi geograafiast selgub, üldosas, mis korrigeerib Orosiuse lõike, et suioonidest läänes ja loodes elavad scritofinnid, keda Procopiose , Paulus Diaconuse jt kirjeldustes on varieeruvalt edasi antud. Ühelt poolt hääliku lühenemine nimealgosas scrito-cride-rerefennae , teiselt poolt sufiksi fenni-bini-uinnen-vinda muutused. Kergemeelne on neid otse laplasteks nimetada.
Kuuba jutud (6): Mälestus minu esimesest vabariigi aastapäevast
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, pühapäev 2 veebruar kell 00:00
Loomulikult oli see 1976.aasta 24.veebruaril, kui vanemohvitser Kütt Eesti Vabariigi trikoloori oma Kuuba suvila fassaadile heiskas. Poisikese õhinal ronis redelil veel 70-aastates ja abikaasa Linda Eikelmanni hingevärinal, kes kartis ka seal, et keegi tuleb võõrast lippu ära korjama.
Sedelid (436): Kungla-hüpotees
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, laupäev 1 veebruar kell 16:23
Ma jätkan lühidalt ülimalt spekulatiivse Saccala ac Hugenhusen Gutlandiae adiacentes -teooria arendamisega, mille kohaselt Võrtsjärve ida ja kagu kaldal ehk Väikese Emajõe ääres asetsesid vanast ajast indo-germaanlaste (kontaksed) siirdealad, millest reedavad nii topo- kui hüdronüümid ( Gothensee ?), mis ühe kihelkonnana võis isegi olla otse Gutlandia na grammatikutel kõne all Gutlandia (Kungla) Sakala ja Hungania vahel/kõrval.
Sedelid (435): Attila neli provintsi – Liburnia, Levedia, Livonia ja Looz-Lüttich-Lichtburg?
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, reede 31 jaanuar kell 22:57
Ma pöördun tagasi juba refereeritud tekstikoha juurde, mis kõneleb Attila impeeriumi vallutatud osadest nelja keskuse kaudu 1. Vahemere ääres Iadria ehk vana Liburnia, 2. Ukraina ehk Doni läänekallas ehk ka Levedia, 3. “Leedust edasi” ehk Liivimaa -Livonia ja 4. Kölni-kandis. Mis on palju vaieldud teema, kuivõrd kas Köln esineb siin teatava mõeldav tõmbepunktina või piiritähisena.