i
Blogilist - Akadeemilised blogid
Teadus, tehnoloogia, haridus

Uued postitused

  • favicon Diagrammica: “perversio logica”
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Teadmiste hind
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Kas “mina” on illusioon?
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Ajuteadus Sinu keldris ja nutitelefonil
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Tetrahedron logica
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon De prisma logica
    kirjutab blogis Studia Cartesiana Estonica
  • favicon Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
  • favicon Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
    kirjutab blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine
Värskenda nimekirja Järgmised postitused

Loetumad postitused

Teadmiste hind
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, pühapäev 5 veebruar kell 16:39
Mõned teadlased on juba aastaid argumenteerinud, et praegune avaldamissüsteem peab muutuma, muuhulgas seetõttu, et suured kirjastused nagu Elservier teenivad teadlaste töö pealt uskumatult suurt raha, mille jaoks neil tegelikult erilist õigust pole. Veelgi enam: miks peaks meil praegusel internetiajastul selliseid Elservieri-laadseid kirjastusi üldse tarvis olema?? Laviini tekitas aga Cambridge’i matemaatiku ja Fieldsi medali võitja Timothy ...
comments Viimased kommentaarid (kokku: 7) Näita

Huvitavad blogilistid

banner
banner
banner
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, reede 27 jaanuar kell 23:51
Arutasime selle üle, kui palju me ikka oma ajust kasutame, sest populaarsed müüdid räägivad ühest või kahest või viiest või kümnest protsendist. Kuidas sellega lood on? 1. ruumi suhtes on üsna selge: me kasutame kogu oma aju, mis meil parajasti kasutada on argumendid on siin 2.
comments Viimased kommentaarid (kokku: 3) Näita
De prisma logica
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, teisipäev 24 jaanuar kell 06:41
Loogika geomeetria vs loogika arhitektoonika Geomeetrilistel korrapärastel figuuride, mh platoonilistel kehadel, ei ole alumist-ülemist ega vasakut-paremat poolt. Küll aga on need omadused olemas arhitektuursetel objektidel. Teisi sõnu, matemaatika puhul osutused “alla vasakul nurgas” või “ruudi kagunurgas” osutavad kirjeldaja positsioonile.
Diagrammica: “perversio logica”
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, teisipäev 7 veebruar kell 17:52
Loogilise tetraeedri puhul ilmneb kaks vastandite paari: 1. contraria vs subcontraria ja 2. subalternus vs contradictio. Kolmemõõtmeline figuur suudab, seejuures, väljendada   vastuseatuste põhimõttelist erinevust kontraarsused kokku ei sobi, kuna subkontraarsused on komplementaarsed.
Kas “mina” on illusioon?
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, laupäev 4 veebruar kell 15:13
EPLis ilmus tõlgitud kujul kena intervjuu Thomas Metzingeriga. Tema on üks neid filosoofe, kes on argumenteerinud, et meie “mina” on pelgalt illusioon; seda saab lugeda ka antud intervjuust.
comments Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
Ajuteadus Sinu keldris ja nutitelefonil
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, kolmapäev 1 veebruar kell 14:36
see video ei vaja kommentaare:
comments Viimased kommentaarid (kokku: 1) Näita
Mitu protsenti oma ajust või selle potentsiaalist ma kasutan
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, reede 27 jaanuar kell 23:51
Arutasime selle üle, kui palju me ikka oma ajust kasutame, sest populaarsed müüdid räägivad ühest või kahest või viiest või kümnest protsendist. Kuidas sellega lood on? 1. ruumi suhtes on üsna selge: me kasutame kogu oma aju, mis meil parajasti kasutada on argumendid on siin 2.
comments Viimased kommentaarid (kokku: 6) Näita
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, teisipäev 24 jaanuar kell 21:02
Aasta 2012 algus on olnud hea: pea kõikjalt võib leida huvitavaid artikleid. Minu viimastel päevadel ilmunud lemmiktööd: Pupillid on taas moes! Mitu tööd järjest on näidanud, et pupillid võivad öelda midagi teadvuse ja teadvustamise kohta. Peagi PNASis ilmuv töö kinnitab seda: pupillide suurus sõltub teadvustatud heledusest.
comments Viimased kommentaarid (kokku: 2) Näita
Tetrahedron logica
kirjutab studiacartesianaestonica blogis Studia Cartesiana Estonica, laupäev 28 jaanuar kell 02:09
Sümmeetria vs asümmeetria Eelnevast peaks olema ilmne, et klassikalise loogilise ruudu välisilme on tinginud ühelt poolt sümmeetriataotlus, teiselt poolt aleetiline interpretatsioon , mis orienteerub loogilisele vältimatusele, mida kontradiktsioon ruudu operatsioonina endast kujutab: üks vasturääkivustest peab olema ilmtingimata tõene.
Huvitavad artiklid: 24. jaanuar 2012
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, teisipäev 24 jaanuar kell 21:02
Aasta 2012 algus on olnud hea: pea kõikjalt võib leida huvitavaid artikleid. Minu viimastel päevadel ilmunud lemmiktööd: Pupillid on taas moes! Mitu tööd järjest on näidanud, et pupillid võivad öelda midagi teadvuse ja teadvustamise kohta. Peagi PNASis ilmuv töö kinnitab seda: pupillide suurus sõltub teadvustatud heledusest.
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, neljapäev 19 jaanuar kell 19:40
Royal Institutioni poolt eelmise aasta lõpus pakutud loengud on peaaegu täiuslikud populaarteaduslikud saated ajust. Peamine loengupidaja on Prof. Bruce Hood ja see, kuidas need loengud on üles ehitatud, kui hästi kasutatakse
Nii peabki asja tegema: populaarteaduslikud loengud ajust
kirjutab jaanaru blogis Teadvuse Suure Probleemi Lahendamine, neljapäev 19 jaanuar kell 19:40
Royal Institutioni poolt eelmise aasta lõpus pakutud loengud on peaaegu täiuslikud populaarteaduslikud saated ajust. Peamine loengupidaja on Prof. Bruce Hood ja see, kuidas need loengud on üles ehitatud, kui hästi kasutatakse