<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	>

<channel>
	<title><![CDATA[blog.tr.ee]]></title>
	<atom:link href="http://blog.tr.ee/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link><![CDATA[http://blog.tr.ee/]]></link>
	<description><![CDATA[blog.tr.ee - the greatest blog aggregator.]]></description>
	<pubDate><![CDATA[Sat, 4 Feb 2012 11:58:10 +0200]]></pubDate>

	<generator>http://blog.tr.ee/</generator>
	<language>en</language>

	<image>
		<title><![CDATA[blog.tr.ee]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.tr.ee/]]></link>
		<url>http://blog.tr.ee/images/blogtree.png</url>
		<width>160</width>
		<height>65</height>
	</image>


		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://aweron.wordpress.com/2012/02/03/lugemist]]></guid>
		<title><![CDATA[Lugemist]]></title>
		<link><![CDATA[http://aweron.wordpress.com/2012/02/03/lugemist]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[aweron]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Viimasel ajal olen kõvasti (häid) Warhammer40k taustaga raamatuid lugenud. Järgnevalt väike ülevaade:
“Space Wolf” Kaks kogumikku, mõlemas 3 lugu. Räägib sellest, kuidas üks väidetavalt kõige tuntum Kosmosehunt, Ragnar Blackmane, oma kuulsuse sai. Kirjeldatakse muu hulgas väga hästi, kuidas geneetilisi supersõdureid treenitakse/tehakse tavalistest inimestest, kes oma vaprusega silma jäävad.
“Titanicus” Lugu kõige suurematest maismaa sõjamasinatest, mis üldse Warhammer40k maailmas on. Titaanid on kümneid meetreid kõrged metallmonstrumid, mille südameks on tuumareaktor ja juhtpersoon on tema sisse ühendatud otse läbi oma närvisüsteemi, tundes igat sammu, lasku, reaktori vibratsiooni, vaenlase tabamust nagu see oleks tema enda keha. Kõige “pisem” Warhound klassi titaan näiteks.
“Hammer of the Emperor” Üks raamat, kolm lugu Imperial Guard üksustest võitlustes erinevate vaenlastega. Väga hea lugemine, andes aimu, mida täitsa tavaline Peeter oma tavalise püssiga tunneb, kakeldes erinevate Kaose jõudude ja supersõdurite ja tulnukatega.
“Gaunts Ghosts: The Founding” Kaks kogumikku, 6 lugu. Imperaatorlik Komissar ja temale alluv rügement, kelle koduplaneet lasti Kaose vägede poolt sodiks samal päeval, mil rügemendi loomine lõpuni viidi. Seepärst kutsuvad nad end Kummitusteks, kuna pole enam kodu, kuhu tagasi minna. Väga head kirjeldused Imperial Guardi sisemistest võimuvõitlustest ja poliitikast.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://davahtaresidence.blogspot.com/2012/02/veel-ungari-lainel.html]]></guid>
		<title><![CDATA[veel ungari lainel]]></title>
		<link><![CDATA[http://davahtaresidence.blogspot.com/2012/02/veel-ungari-lainel.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[vernanda]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[vorsti saime me ka. ja et see niisama sama teed, kuhu kõik suitsuvorstid meie majas lähevad, ei läheks, proovisin ma soovituste kohaselt midagi vähe teistmoodi, ehk
letsho suitsuvorsti ja paprikapulbriga
paar tomatit
sama palju paprikaid
kolmat sama palju sibulat
4-5 küünt küüslauku (olenevalt muu sodi kogusest)
u sadakond grammi viilutet paprikast suitsuvorsti
soola, suhkrut maitse järgi
2 spl (ungari) paprikapulbrit
prae vorstiviilud. saadud olluses prae sibulaviilud. eemalda tomatitelt kuuma vee abil nahk ja tükelda. viiluta paprika. lisa pannile (või potti, oleneb valmistatava kogusest). lisa maitseained. hauta kogu saadust kuniks - vastavalt maitsele - see on kas pehme või veel poolkrõmps. ilmselt sobiks nt saia peale, kuigi meil läks ta otse kausist lusikaga pruukimiseks... ilmselt teeme veel, see paprikapulber annab just selle puuduoleva vungi, eriti talvisel ajal.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-12768/Piibe-maantee-puidune-paradiis]]></guid>
		<title><![CDATA[Piibe maantee puidune paradiis]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-12768/Piibe-maantee-puidune-paradiis]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kui Ülle ja Margus Miil kümme aastat tagasi Tallinna korterist Aegviitu oma majja kolisid, läks lahti suurem uuendustöö. Uurime lähemalt, kuidas on uue pererahva sissekolimine mõjunud sajanditaguse maja lõhestunud hingeelule.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-12766/Hästi-jutustatud-lood-ühendavad]]></guid>
		<title><![CDATA[Hästi jutustatud lood ühendavad]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-12766/Hästi-jutustatud-lood-ühendavad]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kui soovid eneses peituva geeniusega igapäevaselt kontaktis olla, suhtle inimestega. Kui sul on tarvis teisi veenda, unusta Powerpoint slaidid ja jutusta üks hea lugu!]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-12767/Keskkonnaminister-tahab-tondilossid-lammutada]]></guid>
		<title><![CDATA[Keskkonnaminister tahab tondilossid lammutada]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-12767/Keskkonnaminister-tahab-tondilossid-lammutada]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://soomets.blogspot.com/2012/02/kose-uuemoisa.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Kose-Uuemõisa]]></title>
		<link><![CDATA[http://soomets.blogspot.com/2012/02/kose-uuemoisa.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Juhan]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Kose-Uemõisa mõis pidi kapitaalremonti minema juba aastaid tagasi. Gümnaasiumi ruumidesse on kolinud Kose kihelkonna koduloomuuseum, kooliga on kehvemad lood - kuhu ja kas üldse kolida? Teeks hoopis Aaviksood? Hoone on kohati väga valusas seisukorras. Muinsuskaitse, kes on lubanud kunagi ehitada galeriikorruse silikaattellistest pole ilmselt seda soojustada lubanud. Või hoiti saepuru pealt kokku? Need purikad on tabatud üle kahe nädala tagasi. Mis seal praegu rippuda võiks ei tea.
Praeguse ehitusprojekti järgi läheb tiibhoonetesse viiv teine korrus, kuhu omal ajal õpilaskodu rajati - lammutamisele. Mõisas ruumi niigi. Loodan, et tehakse keldristik korda, kus tõenäoliselt käike keskajast.
 
Keskne ehitis - küll omal ajal alles osati ehitada!]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://hiliseaed.blogspot.com/2012/02/gynostemma-pentaphyllum-viielehine.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Gynostemma pentaphyllum - viielehine eluväät]]></title>
		<link><![CDATA[http://hiliseaed.blogspot.com/2012/02/gynostemma-pentaphyllum-viielehine.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Hiline]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Hakkan siis tasapisi blogisse hamsterdatud ja tõlgitud huvitavamaid kirjutisi ka nähtavale tooma.
Tänu juhanile on mul jälle see imeline taim kodus kasvamas, ja paistab, et ka meiemail tasapisi populaarsust kogumas. Aga eks ta ole seda ka väärt, 1991.a. Pekingi iga-aastasel arstide konverentsil tunnustati Gynostemma pentaphyllum toniseerivate taimede esikümnesse. Kasvab pea kogu Hiinas, Koreas, Tais, Jaapanis ja on aastatuhandeid kasutatud ravim- ja toniseeriva vahendina. Hiinas kutsutakse seda taime xiancaoks, mis tõlkes tähendab igavest elu, Tais jiaogulan (ka vene keeles джиаогулан)
,
inglased kutsuvad five-leaf ginseng (viielehine ženžen)
Taim on mitmeaastane kõrvitsaliste
(
Cucurbitaceae
)
perekonda
kuuluv heitleheline liaan, mis võib kasvada kuni 8m pikaks, kahekojaline. Kasvab viljakal vett hästi läbilaskvas pinnases, talub lühiajaliselt kuni -18 kraadi. Looduses leidub ka kolme- ja seitsmelehiseid alaliike.
Gynostemma
lehed sisaldavad saponiine, mikroelemente, aminohappeid, valke, polüsahariide ja vitamiine. Erinevalt ženšennist ei ole ka pikaajalisel tarbimisel mingeid halbu kõrvaltoimeid ega allergilisi nähte.
1970-ndatel uurisid jaapanlased Gynostemma lehtedes magusainet kasutamaks seda suhkruasendajana. Uuringu tulemustena tehti kindlaks, et osa keemilisi ühendeid on kas identsed või väga sarnased Panax ženšenniga, edasistel uuringutel tuvastati et taim sisaldab saponiine žsnšenist ligi neli korda rohkem. U
uringud Hiinas on näidanud, et Gynostemma vähendab halba kolesterooli tänu maksa võimele saata suhkrut ja süsivesikuid musklitesse, selle asemel, et muuta suhkur triglütseriidideks, mida keha talletab rasvana.
vähendab halba kolesterooli samal ajal tõstes hea kolesterooli taset. Aitab kaasa ainevahetuse kiirendamisele, vähendab vere rasvasisaldust ja surub alla lipiidperoksiidide ja rasva settimist veresoontes.
Tee lehtedest aitab alandada veresuhkru taset. Kasutadakse ka ateroskleroosi, maksahaiguste (hepatiit B) kroonilise bronhiidi, kurnatuse ja väsimuse raviks
.
Eriti ulatuslikult on uuritud selle taime mõju südame-veresoonkonnale., uuringute tulemusena selgus, et mõjub soodsalt südametegevusele, mõjub trombotsüütide agregatsiooni pärssivalt (väheneb trombooside teke), ennetades insulti ja südameinfarkti., positiivne mõju ka kõrge vererõhu korral. Hiljuti avastati ka, et Gynostemma glükosiididel (ginsenosides Rh2) on pärssiv toime kasvajatele. Ka stimuleerib valgeid vereliblesid, mis võiks olla haigele kasulik taastumisel peale radioloogilist või kemoteraapilist ravi.
Noh, neid häid omadusi võiks veelgi üles lugeda, aga... ausõna, materjali mul mitme aastaga hulgim kogutud, no ei ole viitsimist kõike tõlkida, aitab vast sellestki lühikokkuvõttest.
Natuke ka oma kogemustest seoses selle taimega.
Esmakordelt puutusin sellega kokku kui olin kümnene, Tartu ülikoolis oli sel ajal mõned hiina tudengid õppimas (riikidevahelise Suure Sõpruse märgiks) ja üks noormees (kellele mu pinginaabri vanem õde silmi volksutas) oli nõus meile idamaist võitluskunsti õpetama (midagi tsutsitsu moodi nimega), saades teada, et mu ema oli pikka aega (üle poole aasta) kiiritusravil ja selle tagajärel veel üpris haige, tõi emale kingiks küllaltki suure kotikesetäie kuivatatud taimi ja näitas, kuidas teha teed, mida siis pidi paar tassitäit päevas jooma. Ega ma sellest teest rohkem teada saanud, sest Suur Sõprus NL-i ja Hiina vahel sai päevapealt otsa ja järgmisel päeval oli see silmavolksutamise objekt nagu haihtunud. Ei tea, kas oli Saatus helde või tõesti aitas see tee mu ema, aga olles küll oma palatikaaslastest (neist üheteiskümnest palatikaaslasest kahjuks ei elanud keegi üle kümne aasta), poole kauem ravil, elas ema peale ravi veel üle 30-ne aasta.
Džiaogulani(pастение, дарующее Бессмертие) taime omanikuks sain (kahjuks pea aasta peale ema surma) vahetult enne iseseisvust ja piiride sulgemist. Juure järgi otsustasin, et eks ta õuetaim ole ja kuna Musta mereäärselt alalt toodud, istutasin kasvumajja. Õpetuse järgi lõikusin rohtseid kasve lehtedega ja kuivatasin, talveks jätsin ainult puitunud kontsud ja katsin õlgede ja kuivade puulehtedega. Kuna kümmekond aastat olid talved üsnagi leebed, elas taim talve hästi üle. Kasvatamisest siiski loobusin - kogutud saagist jätkus vaevalt 2-ks kuuks teematerjali, targem oli tellida juba kuivatatult.
Kahjuks minu lemmik kohvi-ja tee
e-poes
otsas (aga ka need väga kosutavad) ainult ühes saada.
Praegu toataimena juhanist saadu, mille väljanägemine üpriski ärasöödud
Ei tea, kas ma elan
gynostemma
jiaogulani
) teed juues
igavesti, aga selge on küll see, et ei laiskust ega ka neid, kes tahavad olla tõbised,
ei ravi küll ükski rohutee
:)
Lisan siia ka enda teevalmistamise retsepti (nagu emale õpetati):
vesi lasta keema, kallata vesi 300-350ml savikruusi, lisada väike näputäis kuivatatud lehti ja lasta kaane all tõmmata 3-5 min.
Kuivatamata lehtedest siis sama koguse (keeva) vee kohta u 10-15 lehte koos rohtse väädiga ja lasta tõmmata sama aeg.
Kui
tee on pakkides, siis on mõistlikum 1 paki kohta võtta 500ml vett.
Kuna sisaldab ka saponiine (seebitaolist pindaktiivset ainet, mida küll pole nii palju nagu nurmenukul ja ei tekita ärritusnähte), eelistan natuke lahjemat, see ka vähem mõrkjas.
Tee on magusmõrkjas, aga sellega harjub (ilma suhkurt lisamata) ruttu, juua võib pidevalt vastavalt vedeliku vajadusele ja mulle meeldib eriti suvel jahutava teena jääkuubikutega, lisades mõned terakesed soola, minu arust parim janukustutaja palaval ajal, muidugi kui seda juhtub olema :DDD
Olen lugenud, et kui teha seda teed raviotstarbeks, siis keeta paar minutit ja lasta veel kümmekond min. tõmmata, aga ausõna, seda mõrudat ei taha küll juua.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://xn--tpakkumised-rfba.ee/blogi/klient-on-raevus-tegutse-ruttu-enne-kui-jama-tuleb]]></guid>
		<title><![CDATA[Klient on raevus? Tegutse ruttu, enne kui jama tuleb.]]></title>
		<link><![CDATA[http://xn--tpakkumised-rfba.ee/blogi/klient-on-raevus-tegutse-ruttu-enne-kui-jama-tuleb]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Klient on raevunud? See tähendab, et tal läheb vaid kaks minutit, et oma raev internetti välja valada ja su firma maine täis teha, ilmselt täiesti ilma põhjuseta. Seetõttu on vihase kliendi maharahustamine tähtsam kui kunagi varem. Hüva nõu annab ajakirjas Management Today klienditeeninduse asjatundja Mario Dolcezza.
Siin mõned tähelepanekud:
1. Kliendil ei ole alati õigus, aga ta on ja jääb alati kliendiks
Ükskõik mis olukord ka poleks, tuleb kliente kohelda alati professionaalse viisakusega. Sa ei pea nendega nõustuma, aga sa pead neisse alati austusega suhtuma.
2. Probleeme võis olla rohkem kui üks
Kui klient on tõeliselt vihane, siis võib selle põhjuseks võib olla mitu üksteise järel juhtunud prohmakat. Katsu teada saada, mis juhtus, et saaksid aru, miks ta tegelikult marru läks.
3. Lase tormil vaibuda
Lase kliendil end tühjaks rääkida. Oota, kuni tema vihahoog  vaibub. Ära katkesta teda ja ära vaidle talle vastu. Kasuta selliseid väljendeid nagu ma saan aru“ ja muidugi“ nii annad mõista, et sa kuulad teda.
4. Katsu asjale kõrvalt vaadata
Ära võta kaebust isiklikult, ära solvu. Kui sa suudad probleemile n-ö võõra pilguga vaadata, siis on sul palju suurem šanss suhtuda kliendi kriitikasse objektiivselt.
5. Ära kuku kohe vabandama
Kui klient on oma kaebuse välja paisanud, peaks ta tundma end juba veidi  rahulikumana. Ära astu selles olukorras sammu tagasi ega kuku heast peast vabandama. Kui tõesti on tegemist sinu firma süüga, siis muidugi tunnista seda ja vabanda.
6. Näita, et tegeled probleemiga tõsiselt
Kliendile peab jääma selge mulje, et sa suhtud tema probleemi tõsiselt. Ütle talle oma nimi ja anna  kontakt see näitab, et võtad teda tõsiselt. Anna talle teada, mida ja millal sa kavatsed ette võtta. Võib-olla vajad aega, et asja uurida, ja ei saa seega hoobilt probleemi lahendada. Sel ütle, millal sa klienti informeerid.
Allikas:  Ten top tips: Dealing with an angry customer, by  Mario Dolcezza. Managementtoday.com, 13 January 2012
Vahendas Ajakiri Director]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://xn--tpakkumised-rfba.ee/blogi/toootsija-kasiraamat-arautlemistele-reageerimine]]></guid>
		<title><![CDATA[Tööotsija käsiraamat. ÄRAÜTLEMISTELE REAGEERIMINE.]]></title>
		<link><![CDATA[http://xn--tpakkumised-rfba.ee/blogi/toootsija-kasiraamat-arautlemistele-reageerimine]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Olete vastu seina surutud? See peatükk näitab teile, kuidas selget huvipuudust uueks võimaluseks muuta.
Kuidas siis reageerida äraütlemistele?
Isegi kõige veenvama sõnamaalingu korral võib vaikuse katkestada mitte huvimärk, vaid äraütlemine. Äraütlemine ei ole tavaliselt küsimus, vaid teadaanne: Saatke mulle teenistuskäigukirjeldus, , Te saate liiga palju palka, , Mul pole aega teiega kohtuda, , Pöörduge personaliosakonda, või Mul ei ole antud hetkel teiesugusele tööd pakkuda.“
Kuigi need kõlavad hundipassi andmisena, on tegelikult tihtipeale tegu varjatud võimalustega tööpakkumist saada õige tegutsemise puhul saab peaaegu iga äraütlemise intervjuuks pöörata. Käesolev peatükk õpetab teid varjatud võimalustest edukalt kinni haarama; pange tähele, et kõik teie vastused omavad ühiseid jooni huvimärke sisaldavate vastustega. Need kõik lõpevad küsimusega, mis võimaldab teil äraütlemise põhjusest rohkem teada saada, seda ületada ning vestlust jällegi silmast silma intervjuu suunas tüürida.
Äraütlemiste, nagu arvamustegi lahkumineku korral, ei saavutata vaenuliku suhtumisega midagi, lugupidamisega teise inimese seisukoha vastu annab aga nii mõndagi korda saata. Äraütlemiste korral on üldiselt kõige mõistlikum esmalt näidata, et saate teise isiku seisukohast aru. Alustage oma vastust alati järgmiselt: Ma saan teist aru,“  Ma mõistan teie seisukohta,“ , Ma saan aru, mida te silmas peate,“ või Olen teiega nõus,“ , millele järgneb Kuid siiski“, Arvestage ka seda“ või mõni muu sarnane fraas, mis paneb teiega uuesti arvestama.
Pidage meeles, et neid vastuseid ei tohiks lihtsalt mahalugemiseks pähe õppida. Te peate vaid nende põhiolemust mõistma ja rakendama, nende sisust aru saama ning vastuse ise sõnastama. Kohandage kõik ettepanekud oma iseloomule ja kõnemaneerile.
Äraütlemine:
Te võiksite mulle oma teenistuskäigukirjelduse saata.“
Ettevaatust! Firma esindaja võib teie teenistuskäigukirjeldusest kui intervjuutsükli esimesest sammust tõeliselt huvitatud olla, ent ta võib ka lihtsalt püüda teist viisakalt lahti saada. Te peaksite tegeliku tagamõtte kindlaks tegema, hoidudes samal ajal konfliktist. Ühtlasi soovite te ka vestlust alustada. Hea vastus oleks:“Loomulikult härra Tamm. Kas te ütleksite oma täpse ametinimetuse ja täieliku aadressi?... Tänan. Ma tahan kindel olla, kas mu kvalifikatsioon vastab ikka teie vajadustele. Milliseid oskusi Te sellel töökohal nõuate?“
Jälgige ülesehitust:
alguses ilmne nõusolek
mõistva suhtumise demonstreerimine
küsimus vestluse jätkamiseks
Selline vastamisviis teeb vestluse otsad lahti. Härra Tamm loeb tema seisukohast olulised tööaspektid üles ning teil on neid teades võimalik juba telefoni teel oma oskusi härra Tammele pakkuda. Te saate seda informatsiooni ka edaspidi kasutada oma oskustele tähelepanu juhtimiseks:
        
järgnevate vestluste käigus
oma teenistuskäigukirjelduse kaaskirjades
ametialaste oskuste loetelus
silmast silma kohtumisel
järelkontaktides pärast kohtumist
Teie tükk-tükilt kogutud informatsioon annab ohjad teie kätte ning suurendab tööpakkumiste saamise võimalust.
Mul pole aega teiega kohtuda.“
Kui tööandja on liiga hõivatud, et teiega kohtuda, siis tähendab see seda, et tal on tööl probleeme ning seda tajudes saate te ehk näidata end inimesena, kes need probleemid lahendab. Püüdke aga vältida pahameelt on tähtis näidata, et te saate kõneleja tunnetest aru. Nõustuge, olge mõistev ning esitage mõni küsimus, mis viib vestlust edasi.
Ma saan aru, kui kiire teil võib olla, tundub, et üks pädev, pühendunud ja tubli professionnal (kes te siis ka ametilt poleks) kuluks teile abiks ära. Vahest helistaksin mõnel sobivamal ajal, et arutada, kuidas ma saaksin teile vabamad käed anda. Millal te kõige vähem hõivatud olete, hommikul või pärastlõunal.?“
Firma esindaja võtab kas praegu aega teiega vestelda või määrab mõne parema aja, et saaksite omavahel edasi rääkida.
Siin on veel mõned ideed, kuidas sõnastada vastus samale äraütlemisele: “Kuna Te olete praegu hõivatud, siis milline aeg teile kõige paremini sobib?“ Kas kohe hommikul või on pärastlõuna rahulikum aeg?“ või Ma tulen homme teie kanti ning võiksin ehk läbi astuda ja teiega kokku saada?“
Loomulikult võite neid kahte varianti omavahel kombineerida: Ma viibin homme teie linnaosas ning võiksin läbi astuda ja teiega kokku saada. Kumb on rahulikum aeg, kas hommik või pärastlõuna?“ Eeldades kutset kohtumisele, muudate äraütlemise firma esindajale raskemaks. Ning kui inimene on tõesti hõivatud, siis hindab ta teie mõistvat suhtumist ja ikkagi on tal rakse ära öelda.
Te teenite liiga palju“
Te poleks pidanud palgateemat üldse puudutama. See oli löök otse blokki. Kui selle võttis üles firma esindaja, siis on see huvimärk, mida käsitleti eelmises peatükis. Kui sel töökohal makstakse tõesti vähe, siis tabasite märgi lähedale, kuid auhinnast jääte ilma. Kuidas sellest näilisest tupikust edukalt välja tulla, seda käsitletakse järgmises peatükis.
Neile ametikohtadele edutame me ainult oma firma töötajaid.“
Teie vastus võib olla: Ma mõistan, härra Tamm. Need arenguvõimalused, mida te oma töötajatele pakute, on üks peamisi põhjusi, miks ma teie kollektiivi tahaksin pääseda! Olen lahtise peaga, kohusetundlik ja motiveeritud. Kui te vahel siiski väljaspoolt palkate, milliseid omadusi te siis otsite?“
Vastus lõpeb küsimusega, mis on üles ehitatud nii, et see viiks vestlust edasi ja annaks teile uue võimaluse ennast müüa. Pange tähele vastuses peituvat eeldust, et ettevõte palkab ka väljastpoolt, kuigi firma esindaja oli väitnud teisiti. Te olete temna blufi paljastanud, kuid teinud seda professionaalselt ja teda solvamata.
Te peate pöörduma personaliosakonda.“
Teie vastus on:“Loomulikult, härra Tamm. Kellega ma peaksin personaliosakonnas rääkima ja mis ametikohast täpselt?“
Sellise vastusega saate üsna palju teada. Te teete kindlaks , kas vaba töökoht on tõesti olemas või teid määritakse lihtsalt personaliosakonnale kaela, millega raisatakse nii nende kui teie enda aega. Samas viite te jällegi vestlust edasi, pöörates vastulöögi enda kasuks. Mõelge juba firma esindaja esimesele küsimusele vastamise ajal välja teine, konkreetselt tööga seotud küsimus. See võib avada teile viljaka teeraja, mida mööda edasi minna. Saades ebamäärase vastuse, sondeerige natuke sügavamalt. Lihtne lause nagu näiteks:“ See on väga huvitav, palun rääkige sellest rohkem,“ või Miks nii?“ viib teid tavaliselt eesmärgile.
Te võite ka küsida:“Kas ma pean pöörduma personaliosakonda ainult selle ametikoha asjus, või et teada saada, kas ma sobiksin veel mõnele teisele töökohale firmas?“
Varustatud vastuseks saadud informatsiooniga, saate te rääkida personaliosakonna töötajale oma kõnelusest härra Tammega. Küsige kindlasti selle isiku nime, kelle poole te peate pöörduma ja tsiteerige firma esindajat.
NÄIDE:
Tere hommikust, härra Juhanson. Piirkonna müügijuht, härra Tamm soovitas mul intervjuu kokku leppimise suhtes teiega rääkida.“
Niiviisi näitate personaliosakonna töötajale, et ete ei ole ajaraiskaja; te tunnete üht antud firma töötajat ja tänu sellele ei peeta teid igapäevaseks huupi helistajaks. Kuna see on suurim töökoormuse ja väikseima töötajate arvuga osakond ettevõttes, siis osatakse seda sela hinnata. Mis kõige tähtsam, te paistate silma ja teid pannakse tähele.
Ärge suhtuge personaliosakonda kui teetõkkesse; see võib teile hulganisti võimalusi pakkuda. Suures ettevõttes võib olla palju erinevaid osakondi, mis ehk teie andeid vajavad, ning personaliosakond on tõenäoliselt ainus, kus kõikidest vakantsidest teatakse. Te saate ühes ja samas firmas võib-olla kolme.nelja erineva ametikoha taotlemisesk kolm.neli intervjuud kokku leppida!
Ma sooviksin tegelikult kõrgharidusega inimest.“
Te võiksite sellele reageerida järgmiselt:“Härra Tamm, ma saan teie seisukohast aru. Ma olin sunnitud juba varajases eas endale elatist teenima. Olen kindel, et kui me saaksime kohtuda, siis te näeksite, et praktilises töös saadud lisakogemusel on väärtust.“
Seejärel võiksite huvi tunda, kuidas firma õhtukoolis õppivaid või haridusteed jätkavaid töötajaid toetab ja soosib ning loomulikult selgitate, et loodate leida tööandjat, kes innustab oma töötajaid haridust täiendama. Teie vastus lõpeb järgmiselt: “Meie kohtumisel saaksite kindlasti mu praktiliste lisakogemuste väärtusest aru. Ma viibin järgmisel nädalal teie kandis. Mis ajal oleks kõige sobivam kokku saada?“
Mul pole antud hetkel teiesugusele inimesele tööd pakkuda.“
Kui te just tööandjale ei soovita, et see teie töölevõtmiseks kellegi teise vallandaks (mida mõnel juhtumil on, muide edukalt tehtud), on sandhid selles ettevõttes praktiliselt olematud. Õige küsimuse puhul võib antud isik, teid siiski soovitada isiklikult kellelegi, kellele teie oskused ära kuluksid. Suhtlemise ja järgmise peatüki mõte ongi just selles, kuidas seda üht või mitut õiget küsimust esitada. Niisiis juhul, kui huvi näitavatele küsimustele vastamise nipid või äraütlemiste pareerimine teil kohtumist määrata ei aita, siis peatse ilmuvas Tupikust väljapääsu leidmine“ peatükis aitame!
Martin Yate Tööotsija käsiraamatut vahendas Venta Publica Personal. Ole kohal!]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://meerisaara.blogspot.com/2012/02/minu-jaapan.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Minu Jaapan]]></title>
		<link><![CDATA[http://meerisaara.blogspot.com/2012/02/minu-jaapan.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[meeri]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/HHRvUYjxYNynlWt.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Minu Jaapan tekitas minus kuidagi vastuolulisi tundeid, aga neid kirjeldada ma ei oska, kindlasti polnud asi ainult raamatus. Kuna tahtsin lugemisega kiirelt raamatu lõppu jõuda, siis avastasin end mitmel korral üle rea lugevat, hiljem tegin seda juba meelega. Teos oli siiski huvitav, kaasahaarav ja sisutihe. Sain mõndagi teada sellest kaugest eksootilisest kirsiõie maast. Meie eestlased oleme kassid, kes hulguvad omapead, aga jaapanlased hoiavad väga kokku ja on tavaline, et veel peale tööpäeva lõppu veedetakse aega koos töökaaslastega. Et konkurensis püsida peab teadma, et klient on kuningas.
LVRTIQMI
...pisikesed poekesed... peavad tihedas konkurensis ellujäämiseks olema ülimalt teadlikud, kes on nende kliendid, millal nad tulevad ja mida nad ostavad, ning selleks teeb poeomanik kogutud statistika alusel pidevalt analüüse, mis abistavad teda kauba tellimisel koguni kellaajalise täpsusega.</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://koomastan.blogspot.com/2012/02/borgen-2010.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Borgen (2010)]]></title>
		<link><![CDATA[http://koomastan.blogspot.com/2012/02/borgen-2010.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Kober]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[1. season   Sekka jälle Taani tooteid ja taas sain kinnitust, et poliitika on neil üks meelisteema. Film algab kolm päeva enne valimisi, edasi valimistulemused, valitsuse moodustamine ja järgneb igapäevatöö kabinettides. Hooaeg lõpeb, kui valitsus on aasta oma ametis olnud. Sinna vahele pea kõike poliitikas mõeldavat: mahhinatsioone, kompraid, kadedust, süüdistusi, ponnistusi, kaikaid kodaraisse]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://oldermann.blogspot.com/2012/02/help.html]]></guid>
		<title><![CDATA[The Help]]></title>
		<link><![CDATA[http://oldermann.blogspot.com/2012/02/help.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Colorado]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/BRAfFPeiNFQpuQs.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Kui rumalad koduperenaised muidu aru ei saa, kuidas neegrid vanasti tööd tegid, siis tuleb selleks teha südant lõhestav filmijupp ja noored emmed kinno tirida. Üldiselt arvasin, et see on hullem NAACP poolt vanasid traditsioone solvav ja haavav propaganda,
kuid kõige hullem ei olnudki
, tehti nalja nii neegrite kui valgete üle.
Tegevuspaigaks on 60’ndate alguse Mississippi osariigi väikelinn, kus ilusates valgetes majades on koduabilisteks neegrid, käivad 6 päeval nädalas kohal, koristavad, valmistavad süüa ja hoolitsevad valgete laste eest ning saavad ka selle eest tasustatud. Kodukanti naaseb linnas ülikoolis studeerinud
 
Skeeter, kes on linnaelu näinud ja võib-olla enam nii väga vanadest traditsioonidest lugu ei peagi, vähemalt nii karmil tasandil, kui enamik kohalike.
Skeeter saab tööd kohalikus ajalehes ja ühtäkki, linna elu maitsnud inimesena, tekib tal mõte kohalikest neegritest raamat kirjutada ja kogu tõde päeva valgele tuua. Kirjastaja New York’ist märkas siin muidugi raha teenimise võimalust, kuid raamatu kirjutamisega pidi kiirustama, sest neegri seadus Washingtonis oli juba läbi vaatamisel ja pärast ei huvitaks enam kedagi see, et neegrist koduabiline ei tohi sama wc külastada, mida pererahvas.
Seda, et film väikse eelarveline oli, andis tunda igal sammul, eriti häiris, et kokku oli hoitud soundtracki pealt, korraliku Mississippi delta bluusi ei kõlanud kordagi ja ega muidu ka tausta muusikat eriti tihti ei kõlanud, kuigi ajastu muusikat oleks võinud igale poole vahele toppida.
Ühte muidugi tasus filmist õppida, et oma isikliku neegriga ei tasu jamada, parem toida ja hoia teda hästi, siis teeb ta ka korralikult tööd ja hoolitseb ka sinu ja su perekonna eest, vastasel juhul võib juhtuda, et sa sööd neegri sitta...</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://tammed.blogspot.com/2012/02/367km.html]]></guid>
		<title><![CDATA[367km]]></title>
		<link><![CDATA[http://tammed.blogspot.com/2012/02/367km.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Peeter]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Tere. Olen kolme kuuga jooksnud 367km. Seda pole küll palju aga olen selle kõik teinud mängleva kergusega! Sellest paarkümmend isegi moonwalki tehes, alloleva loo rütmis:
ELAGU DISKO!]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/radisson-blu-trepijooks-2011/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=radisson-blu-trepijooks-2011]]></guid>
		<title><![CDATA[Radisson BLU Trepijooks 2012]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/radisson-blu-trepijooks-2011/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=radisson-blu-trepijooks-2011]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Alvar Suisalu]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/QMjfTTUIziVHcrU.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Jooks ja rattaklubi? Kuidas need kaks asja kokku käivad? Ega meil sellele suurt vabandust ei olegi, aga kuna Tour Down Under meie klubi ülesandmise viimasel hetkel tühistas, tuli tippudele Austraalia päikese asemel midagi asemele pakkuda. Muidu oleks Cyclingnews.com-ist juba lugeda võinud, kuidas Talukas lõpusirgel Kaido võidule vedas Greipeli ja teiste tühikargajate ees.
Vaata seda pilti järjest 30 sekundit ja maailm hakkabki keerlema
Radisson BLU trepijooks on osa Tõusujooksude sarjast , mida korraldab legendaarne anekdoodivestja Valdo Jahilo. Ja Alvaro eestvedamisel otsustasime jätkata 2011 alustatud traditsiooni väisata kõikvõimalikke  nn underground üritusi ( KoMo ja Marimetsa Kapp olid ära tehtud). 26 korrusetäit trepiastmeid ei tundu hirmuäratavana võrreldes 60 kilomeetriga Elioni sarjas. Kui neid aga tõsiselt rünnata, siis on võimalus end korralikult teispoolsususesse tõmmata.
Loodan, et kodanik suutis toibuda ning meditsiinis
kogenumate hüütud KIIRABI!! jäi tulemata
Alvaro muljed:
Käisime Rainoga rada testimas neli päeva enne peaproovi. Smugeldasime ennast muidu suletud treppidele sisse (ma ei reeda igaks juhuks selle lahke teenindaja nime ka elektroo lil piinamisel). Plaan oli teha 4-5 vallutust alustades rahulikumalt ja lõpetades täisgaasiga. Sellest oli palju abi tuvastamaks trepiasmete vahesid, sobilikke pöördetehnikaid ning hea määrde leidmiseks talvistes oludes. Neljandal korral lõppes rekordiüritus minul 20. korrusel, kui peapööritus lihtsalt väljakannatamatuks muutus. Misasja? No mine ja proovi järgi, kallis lugeja, siis mõistad, millest jutt
) Samas andis see aimu eeldatavatest lõpuaegadest ja panin märgi maha 2:20 peale võitjale.
Löögirusikas on valmis
Võistlusõhtu. Peakorraldaja rohelise vestiga ainsaks töövahendiks moodne iPad. Kõik on rahulik nagu ühele sellisele üritusele kohane. Kohale tuli u 30 osavõtjat. Enamus sarnase taseme varustusega nagu Loskutov ja Nurme. Aga mida meie rattatsainikud teame jooksuriietest ja tossudest. Profid ei teinud üldse sooja, ainult venitasid. Mina läksin Ville Vilts Vaiknaga tegema kiireid poognaid hotelli ümber ja parkimismajas.
Andre on valmis rajale sööstma
Stardipaik oli pisike trepimade Radissoni taga, kuhu kõik need 30 inimest ennast külma eest sisse pressisid. Tunne oli nagu sardiinidel Tallinna Kilu karbis , kuhu oli lisatud korralik annus kuivanud higiaroomi. Mmm, õnneks oli stardinumber alguses. Lähe oli paarides. Minu paariline hüppas peale eelmiste minekut kiiresti sisekurvi. Mul oli piisavalt julgust, et teda stardinumbri alusel väliskurvi pressida. Vastumeelselt ta seda tegigi. Algus oli ka seetõttu rabe, sest pidin esimesed kaks korrust rabistama, et teda selja taha jätta. Edasi läks sujuvalt. Teadsin, et raskeks läheb alles 10.-15. korruse vahel. Paariline pidas sinnamaani mu tuules vastu, aga siis lõi teda haamer. Lõi valusalt.
Mina oma elu kõige kõige esimesel jooksuvõistlusel olin taktika õigesti valinud. 95%-ga stardist välja ja ülemised 10 korrust lihtsalt kannatada ja mitte alla anda. Õnnestus perfektselt! Aeg, nagu hiljem selgus, oli uskumatud 2:18 kopikatega. Oma 10-15 sek kiiremini, kui oskasin ennustada.
Edasine oli ka vaatamisväärsus. Alla minnes olid ülemised 3 korrust kui vati sees. Jalad ei kuulanud sõna, värisesid ja kurgus oli selline vere maitse, mida pole kunagi varem kogenud. Kogunesime seminariruumi tagasi ja tunne oli nagu viibinuks tiisikushaigete kopsukliiniku palatis. Enamus köhisid nagu oleks neil viimne päev uksele koputamas. Andsin ise ka panuse. Mõni jälle polnud higigi lahti saanud.
Elu Laatsaretis peaosades Andre ja Vilts
Autasustati parimaid. Meie kaukasse langes lausa kaks eriauhinda Rainole lohutuseks ja Kaidol vedas loosiga. Eestimaised puidust mälupulgad eksootika! Endal jäi siis 2 sek puudu auhinnalisest esikohast meeste põhiklassis. Muidu tegi meeskond head tööd suutsime Andrega vahetus duellis alistada Nõmme kroonimata trepikuninga Rivo Pajuri Pro Klubist. Kaido, Marek ja Raino tegid ka tubli töö. Andrele ei anna vähemalt nädalaks unerahu poolesekundine kaotus Ville Vaiknale.
Õhtu jooksul tuli peakorraldaja suust vaid üks nali:
“Ajavõtt tõrkus, peame kõik ühe korra veel jooksma”
Mis kokkuvõtteks trepijooksu kohta öelda?
Kõik tuleb elus järgi proovida
Sellise trassi eelnev harjutamine annab palju juurde
Kui haamer lööb, siis oluliselt valusamalt, kui rattasõidus. Aegu vaadates jäi mulje, et kui kuskil poole peal alla annad, võid viimase poolega kaotada vabalt 15-20 sek. Aga seda vaid ühe minuti peale!!!
Kui kopsud tahavad pahupidi minna, siis tuleb teha vaid ühte mitte mingil juhul tempot vähendada
PS Pidagem meeles, et see mula on kokku kirjutatud tegelase poolt, kes ei tea mitte midagi jooksmisest ja kes seda ala pigem vihkab. Elu esimene jooksuvõistlus. Oletatavasti jääksin nt Tartu Jooksumaratonil alla 90%-le osavõtjatest, aga need trepid on ikka midagi erilist! Kolmas koht absoluutarvestuses ja 4 sek kaotust võitjale kiidame heaks
Tulemused:
Ürituse kodulehel
Fotomaterjal:
Alvaro erakogu</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/uus-koduleht/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=uus-koduleht]]></guid>
		<title><![CDATA[Uus koduleht]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/uus-koduleht/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=uus-koduleht]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Alvar Suisalu]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/ARRGaezdEBAdRos.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Tere kallis lugeja!
Alvaro / 26. November, 2011
Möödas on tervelt neli pikka aastat, mille jooksul meie koduleht on teeninud CC Rota Mobilise liikmeid ja teisi külastajaid. On viimane aeg ta väärikalt pensionile saata ja lansseerida uus ning uhkem. Kõik sai alguse sellest, et juhtusin ise sel suvel meie kodulehele hetkel, kui arvuti heli oli põhjas. Kõlaritest kostuv rokilärm oli kohutav shokk. Midagi pidi ette võtma!
Kuna ma ise ei osanud seda jubinat sealt ära koristada, siis tuli oskajamate poole pöörduda. Ja kui juba ette võtta, siis võtaks ikka korralikult. Nii sündiski otsus välja vahetada kogu praegune kodulehe disain. Mitte ei taha end tunnistada tavaliseks Eesti meheks, kes naise torina peale kohe moodsamat ja uuemat mudelit tormab pubidesse soetama, aga oli lihtsalt asju, mida vana tehnoloogia või piirangutega eelarve meil teha ei võimaldanud.
-  Artiklite kujundusmootor CMS oli väga kapriisne ega võimaldanud uputada endasse kõiki moodsaid vidinaid
-  Paljud tahtsid tulist huumorit täis artiklitele veel tuure juurde anda, aga kommentaare polnud kuhugi sisestada
-  Istud esmaspäeva õhtul kohvikus ja tahtsid oma moodsa telefoniga lugeda värskeimat ülevaadet nädalavahetusest? Kõik, mida sa nägid, oli vaid artikli esimene lehekülg, sest alla seda kerida ei saanud. Olgu, Symbianiga sai, aga see oli ka kõik.
-  See muusikajubin esilehel lihtsalt pidi ajalooprügikasti minema
-  Targemad inimesed rääkisid, et neli aastat on väga pikk aeg kodulehe jaoks. Äkki olid nad head müügimehed, mine nüüd võta kinni.
Mingil hetkel tuli mul vaim peale ja hoogsate pintslitõmmetega sai uue kodulehe disain sõna otseses mõttes paberile pandud. Kas tuleb tuttav ette, kui esilehe uuesti lahti lööd??!
 
Proovisin seda ka mitmete moodsate vahenditega digitaliseerida, aga vanainimese jaoks oli see liig mis liig. Edasi algas üks pikk kolgata tee muudatusest muudatuseni, kuni jõudsime välja sellise tulemuseni, nagu praegu näha on.
-  Viimaste postituste eelvaade nii teksti, kui pildi kujul mugavalt interaktiivsel kerimisribal
-  On Sul korduvalt tekkinud tahtmine öelda oma sõna sekka? Nüüd on kommentaarideks avatud kõik artiklid. Esialgu lubame kommentaare lisada ilma registreerimata. Kui see väljub kontrolli alt, siis võtame tarvitusele täiendavad meetmed.
-  Mobiiltelefonid on saanud päris oma vaate, mis on mõeldud vaid postituste lugemiseks. Selle saab ka välja lülitada ning leht peaks avanema oma tavakujunduses.
-  Lisatud on Eesti rattavõistluste kalender. Omapäraseks teeb selle tõik, et üritame sinna lisada infot CCRM plaanidest iga kalendrivõistluse kohta. Niimoodi saab nt Lasse Nõlvik teada, millisele võistlusele ta julgeb minna, kus Raini osa võtmas pole.
-  Kodulehele tulles võtavad lugejat vastu neli vahetuvat pilti, mis on eriti hoolikalt valitud peegeldamaks meie tegemisi läbi selle nelja aasta
-  Klubi liikmetele on tehtud kena vaade, mida nad kõik ka väärivad
-  Kõik vanad postitused/artiklid on toodud üle nii hästi, kui võimalik
-  Ajalooprügikasti on kadunud rattaraamide tootjad jms kunagi põnevana tundunud informatsioon
Anna meile teada, mis Sina arvad, kas asjal on jumet. Rattaprofid.ee praegusele tasemele ei jõua me niipea, aga üritama peab!
PS soovitav on kasutada IE8 või uuemat või teisi moodsamaid brausereid</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/legendide-jalgpallilahing-v-osa/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=legendide-jalgpallilahing-v-osa]]></guid>
		<title><![CDATA[Legendide Jalgpallilahing V osa]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.ccrotamobilis.ee/legendide-jalgpallilahing-v-osa/?amp;utm_medium=rss&amp;utm_campaign=legendide-jalgpallilahing-v-osa]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Alvar Suisalu]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/gbVcsLHOcRlwTgQ.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Ajaloolise tõe huvides järgneb kommentaar juubelihõngulise viienda Velo Clubbersi ja CC Rota Mobilise vahelise jalgpalli derbyst. Seekord otsustas konsiilium, et juubeli mäng peab toimuma suurel väljakul. Erinevate väljakute vahel valides olime juba pea palli mängu panemas Tabasalu platsil, siis lähedalt peale löömas Õismäe gümnaasiumi platsil, kuid ootamatult läks pööritamine lahti hoopis Hiiu staadionil.
Selle aasta eesmärk oli KINDLASTI võit koju tuua. Kuna meie senine juhendaja, mentor ja treener oli oma ameti sõnadega: Mehed, midagi on valesti. Võitmiseks tuleb midagi muuta kas treenerit, mängijaid või mängu!“ maha pannud, valmistusime oluliseks päevaks omal käel. Punti tuli tugevdama CC Rota Mobilise noortekoondise liige Evert, kes erinevalt paljudest meist oskas palliga ka midagi ette võtta.
Mängupäeva eelsel nädalal oli Piletilevi müügipunktides tihe rebimine ja ka enne lahtilööki sai viimaseid pileteid väravast veel soolase hinnaga soetada.Rahvast tribüünidel oli murdu kohati vähemalt 10 inimest.
Algus oli paljulubav. Surve oli vastastel peal ja siis hakkas juhtuma. Pall käis 2 korda latis, korra postis. Sinisärklased olid poolaja lõpu saabudes kuidagi väsinud ja kontsentreeritus ei olnud ka kõige parem. Kaitses rassis Kaido, väravas tegi häid tõrjeid Ergo ja ründes möllasid Rain ja Evert. Rommi oli meie poolt kinni võetud ja ega ta vist kordagi peale ei saanudki lüüa. Teisel poolajal näitas Talukas, et tema eesnimi ei ole juhuslikult Raul. Mees lasi umbes 15 m pealt teele sellise volley, mis teeks kadedaks ükskõik millise pallivõluri. Paraku jäi palli teele juhuslikult ette Clubbersi puurilukk.
Väljakul käis ka Tõnu Roundkepp, kes sealt aga valugrimassides 25 sekundit hiljem lahkus põhjuseks krooniline treenimatus. Normaalaeg lõppes viigiliselt 0:0.
Ergo andis endast kõik, et pallide teele venida
Lisaajal oli surve taas peal ja värav oli õhus. Kuid viimast otsustavat sammu ei suudetud teha. Kuni selle hetkeni oli mäng meie kätes, kui hakkasime pendlaid lööma, siis muutus paraku kõik. Kaks eksimust meie poolt kinkisid sõna otsese mõttes lotovõidu taas Velo Clubbersi vutihiidudele.
Bruno jämeda eksimuse poole tormamas. See pennal lükkas ta
välja järgmise aasta Elioni võistkonnast
Hetkesesi siis 5:0. Aga järgmine aasta, siis te saate!</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://priidud.blogspot.com/2012/02/tere-mina-olen-priit-ja-mina-olen.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Tere, mina olen Priit ja mina olen välismaal.]]></title>
		<link><![CDATA[http://priidud.blogspot.com/2012/02/tere-mina-olen-priit-ja-mina-olen.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Priidud]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/yNQFhTdfnwmGLWa.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Hong Kong:
Enne lendu Singapuri oli omajagu aega ja läksin linnaga teistkordselt tutvuma. Kõndisin niisama ringi tänavatel, mis eelmine kord katmata jäid. Mingihetk otsustasin metrooga teisele poole lahte minna ja uurida finantspiirkonda ja piirkonna kõige kõrgemaid maju. Nagu näha kõik on hi-tech.
Katusele ei hakanud minema, pole ka kindel kas võimalus eksisteeris.
Kõik üle kaetud lendasin tagasi üle lahe ja valisin pika jalutuskäigu tagasi hotelli kuhu asjad olin hoiule jätnud. Tee peal sattusin nii mõnelegi huvitavale vaatepildile. Loomulikule bambustellingutega pilvelõhkuja hakatisele
Ehtsale made in china“ kala ja pudipadi turule kus suutsin leida terve järgmise päeva riietuse veidi alla 4 eest ilma kauplemata.
Kindapoele, sest neil on ju nii külm 16 kraadiga
Rolls-Royce esindusele
Ja lõpetuseksLEIDSIN Eesti Vabariigi kodaniku.
Singapur:
Lennujaamas saime kokku vanahea Singapuri sõbra Norbertiga, kes oli abivalmilt nõus meile vastu tulema ja kohalviibimise ajal nõus linna näitama. Kuigi jõudsime 01 00 Singapuri suht väsinuna läksime siiski linna sööma ja uusi imeasju proovima, nagu näiteks Duraini nimelist puuvilja. Mis meenutas kõige ehtsamat vedelat s ja haises ka samamoodi, kuid maitse oli üllatavalt normaalne. Siiski veidi imalam kui mulle meeldiks. Ära proovida tuli.
Uuel päeval algasid uued teod ja pärast sööki lendasime tuhat nelja Norberti kingapuuri autoga Universal Studio lõbustusparki.
Päris äge koht võiks mainida, kuigi atraktsioone täiskasvanutele veidi nappis. Kuid need, mis olid, olid väga vinged. Ei saa üle ega ümber ilma mainimata Transformersi 3D atraktsiooni, mis näis reaalsem kui kõik muu, mis ma 3D-s kunagi näinud olen nii pikalt, et mõõdupuust lihtsalt ei jätku ja nii ongi.
kerge youtube tutvustus sõidust
Ameerika mäed olid ka üllatavalt ägedad. Kõige lähedasem tunne millega neid 90 sekundit võrrelda on mootorrattaga täisgaasil pika kurvi võtmine. Atraktsioon koosnes kahest erinevast omavahel põimitud sarnasest atraktsioonist, sinise puhul oli väga palju peaalastpidi pöördeid ja oluliselt hirmutekitavam ja siis punane lahjem variatsioon. Oli päris mitmeid väga huvitavaid atraktsioone veel, kuid kõike pole mõtet ka ära kirjeldada.
Pärast lõunaks olid üllatuseks kogu täiskasvanute osa pargist läbi käidud ja ka osa laste asju. Oli aeg uued asjad kavva võtta. Siirdusime linna. Sai tehtud mõned pildid:
Huvitav tegevus all paremas nurgas.
Mõned majad kesklinnas</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://runnelsimo.blogspot.com/2012/02/luuleharjutus.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Luuleharjutus]]></title>
		<link><![CDATA[http://runnelsimo.blogspot.com/2012/02/luuleharjutus.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Simo Runnel]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Pilvedesse kaovad sinisemad laigud.
pilvest alla pudenevad hanged või siis loigud.
Ingel nutab pisaraid või ingel nutab helbeid.
Pilves ilma mõnitavad päikselised ülbed.
Mina kõnnin metsa all ja mina kõnnin koju.
Vaatavad mind tummana jõgi, puu ja kuju.
Kõnnin üle silla, aga jões ma sees ei uju,
selleks pole oskusi ja selleks pole tuju.
Inglid, haldjad, vaimud saadavad mind teel.
Lahkelt musse suhtuvad, sest istun nende reel.
Ise olen vaimu moodi, kuigi inimene.
Kõrgelt hindan sinililli, taevast, sinimune.
Ümmargune ilusam, kui kolksuv kandiline.
Kole alati ei ole kuju sandiline.
Mõtted viivad taevasse ja sinimereranda,
siiski jalgu palun ennast sinna mitte kanda.
Maailmas leidub valitsejaid, kellel meeldib sõda,
selleks muudkui valmistuvad, harrastavad seda.
Inimeses, kui ta naudib kauget verepidu,
peitub juba tapmise ja vallutaja idu.
Mõni tahab endale rohkem kannatusi,
kirjanduses selle kohta leidub kinnitusi.
Isegi kui mälu hea, jääb meelde üsna vähe,
täpsemalt jääb meelde siis, kui õpid asja pähe.
Istun kodus, sest et jalad siia mind just tõid.
Määrin valget paberit ja leiva peale võid.
Igat minu kirjatööd haugub mõni nõid,
et tegid väga halba tööd, miks sa küll siis sõid.
Kirjeldasin natukene oma pikka elu.
Mõnel teisel korral jälle jätkan arutelu.
Praegu jõuan lehekülje alumisse serva.
Nõnda pikki luuletusi kirjutan ma harva.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://jucjaco.blogspot.com/2012/02/saltimbocca-viigimarjade-ja.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Saltimbocca viigimarjade ja portveinikastmega]]></title>
		<link><![CDATA[http://jucjaco.blogspot.com/2012/02/saltimbocca-viigimarjade-ja.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Juc]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/WUfcbFGusyjYAme.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Saltimboccat , õigemini selle pisut ebatraditsioonilist variatsiooni, vamistades, mõtisklesin roogadele antud nimede üle. Jõudsin järeldusele, et üks ilus, isuäratav ja põnevust tekitav nimi annab toidu võidukäigule suure plussi juurde. Võtame näiteks sellesama saltimbocca , mis kujutab endast originaalis õhukest vasikalihaviilu, millele on kinnitatud viil prosciuttot ja leht salveid ning mis saab seejärel kiirelt või sees mõlemalt poolt praetud. Kooslus on kahtlemata tõeliselt maitsev, aga ma kahtlen, kas see ikka niisama kuulus Itaalia roog oleks, kui ta ei kannaks kõlavat nime saltimbocca , mis pealegi tuleb itaalia keelsest isuäratavast fraasist tähendusega hüppab suhu! (Etterutates ütlen, et muidugi hüppab suhu, erilise kiiruga veel ja kõik teised saltimboccad hüppavad esimesele veel suurema kiiruga järgi).
Eelmise nädala laupäeva hommikul vaatasin Lusika saadet, mida juhib Tuuli ning mida sel korral külastas Mari-Liis ! Ja Mari-Liis valmistas oma juba legendaarseks saanud rokkivaid räimesid . Ja jälle pidin tõdema, et vägev nimi annab niigi vägevale roale veel vägevust juurde. Kas pole ühele maitsvale räimevormile lahe nimi antud - rokkivad räimed! Kohe tekib isu kodumaist räime hankima minna ja üks ports ahju pista. Novot... ja siis avastasin, et alati vaimukas Liina , on saltimboccat küpsetades täpselt sama asja üle mõtteid mõlgutanud, et miks ei võiks meie Eesti toitudel ka sellised vägevad nimed olla. Kuna ma ise nii vaimukas pole, siis pean siinkohal Liinat tsiteerima: Miks ei ole mulgi pudru nimi näiteks hall on taevas ja must on maa või siis kaerakile nimi näiteks ema tegi, aga ise ei tahtnud, meie peame nüüd kõik ära sööma! :)Tõepoolest, miks mitte! Kas teile tuleb mõni meeldejääva nimega kodumaine roog meelde? Mul hetkel ei tule, aga kindlasti mõni on täiesti olemas!
No igatahes minu seekordne saltimbocca sai pisut teistmoodi, kui roomalastel see roog esialgu mõeldud oli. Salvei asemel ilutses prosciutto peal hoopis viiluke magusat viigimarja ning kaste sai tummisemaks tehtud portveiniga (ausalt, tunnistan üles, et vasikaliha praadimise rasva ja portveini kokkukeetmisel tekkinud jumaliku kastme ülejäägid jõin ma lihtsalt ära! / kirjutab Juta ja punastab siin omaette /)
Vaja läheb:
6 õhukest vasikaeskaloppi
3 värsket viigimarja
6 prosciutto viilu
50 ml valget kuiva veini
2 spl portveini
2 spl võid
2 spl oliiviõli
Lõika iga eskalopp kaheks. Maitsesta soola ja pipraga. Kata eskalopp umbes sama suure prosciutto viiluga. Viiluta viigimarjad. Tõsta igale eskalopile singi peale viil viigimarja. Et tikuga kinnitamisel viigimarjaviil katki ei läheks, pane viigimarja peale veel väike riba prosciuttot ja kinnita kõik läbi selle tikuga kokku. Kuumuta õli ja või pannil. Prae eskaloppe mõlemalt poolt umbes 3 minutit, keera liha pool alla tagasi ja vala pannile valge vein. Kata pann kaanega ja lase veel paar minutit lihal pannil küpseda. Eemalda liha pannilt, vala pannile juurde portvein, sega ja keeda 1-2 minutit. Serveeri saltimboccat selle portveinikastmega. Juurde sobib nii kartul, pasta kui polenta.
/Idee: Cuisine et Vins de France/</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.kaldkriips.ee/?p=871]]></guid>
		<title><![CDATA[Pealkirjata]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.kaldkriips.ee/?p=871]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Administrator]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/EXPlGolJnwBtoGV.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Just nii</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.kaldkriips.ee/?p=863]]></guid>
		<title><![CDATA[Pakane paugub]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.kaldkriips.ee/?p=863]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Administrator]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/WIIsMykdRacPEvE.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Käes on veebruar ja pakane paugub täiel rinnal. Täna on õues tajutav temperatuur -31. Käisin katsusin järgi..no vastu tuult jah, oli päris krõbe.
Muidu, kui on seljas õiged riided ja lausa ei seisa ega oota, et pakane sind näpsaks, on õues täitsa mõnus. Tuult jah võiks vähem olla.
Koeral käpukesed külmetavad. Temal on ikka rist ja viletsus selle wc leidmisega, sest võib vaid ette kujutada, mis tunne on paljajalu sellise külmaga lumel tatsata.
Aga ilus on. Aknast vaadataes kohe väga ilus. Uueks nädalaks lubas ilmateade esiotsa lausa globaalset soojenemist kuni -4, aga täna vaatan, on nad ennast parandanud ja temperatuurid jäävad 10 ja 15 külmakraadi vahele. Päevased muidugi. No asi seegi. Kui oled tasapisi juba harjunud -25 -30-ga, siis mis see -15 ära ei ole.
Sujuvalt on saanud läbi kõik meie pere sünnipäevad. Pojad on nüüd kah juba aasta vanemad ja jäänud on vaid koera kaheksas sünnipäev kuu teisel poolel.
Nooremal pojal õnnestus seekord siis sedapidi, et veetis oma 20-nda sünnipäeva kaitsejõudude kesklaatsaretis. Mis seal ikka, seekord sedamoodi. Homseks peaks ta koju käima saama ja siis läheme ja peame vanema poja juures nende sünnipäevad ära.
Jaanuari lõpp on tegus olnud. Käisin JCI Rapla koja suurel aasta alguse üritusel piltistamas ja see oli üks igati vahva üritus. Nii otseses mõttes, kui ka kogemuslikus mõttes. Tuttavad tegevfotograafid aasisd, et paras paras, mine pildista, see nii vastik tööots :D Aga mulle meeldis :) Jah, olud olid igati sandid. Kehvad ja pidevalt muutuvad valgusolud jne jne väga pikk päev. Ikkagi oli tore ja lahe. Nüüdseks isegi pildid kohendatud ja tellijal käes. Kohe palju pilte.
Seal oli kauneid tulpe keset talve ( tulbid muide on ühed mu lemmiklilled )
Seal oli palju kihisevat jooki
Mõnusaid maasikaid ja muid puuvilju
Seal pühitseti ametisse uus ja kaunis koja president
Seal käisid ennast näitamas “Miss Raplamaa 2012 kandidaadid
Seal mängis tantsuks vahva bänd nimega ” Veskikivid”, keda julgen soovitada
Meenutan siiani, kui maitsev tort see seal oli
Ja üldse oli seal väga palju tegusaid ja lõbusaid inimesi :)
Nii, üks tibatilluke osa selle päeva piltidest siia nüüd sai, aga kõik ülejäänu..on asjaosaliste rida :)
Tegelikult jõudsin selle kell 10 hommikul alanud ja peale keskööd lõppenud päeva jooksul veel joosta vahepeal koju, teha kahele kaunile daamile jumestused ja pildistada neid särtsakaid tegelasi kaks tundi. No see oli puhas fun, sest 20 aastat sõbrannad olnud naised juba teadsid, kuidas kaamera ees lustida :)</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://talikas.wordpress.com/2012/02/03/ubud-around-discovering-rice-fields-ancient-monuments-volcanoes-and-more]]></guid>
		<title><![CDATA[Ubud & Around: Discovering Rice Fields, Ancient Monuments, Volcanoes And More]]></title>
		<link><![CDATA[http://talikas.wordpress.com/2012/02/03/ubud-around-discovering-rice-fields-ancient-monuments-volcanoes-and-more]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[talikas]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/GRbkrzkaOTfmZbw.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Gililt sõudsime tagasi Bali saarele, kus meie baasiks sai imekaunis Ubudi linn kesk mägesid, rohelust, riisipõldusid ja kaunist kohalikku arhitektuuri. Üleval pildil vaade meie Ubudi kodumajutusest (soovitan: Swan Inn kohe kesklinnas Monkey Roadist läänes), kus peale rohelusest rõkkava aia ja kaunilt nikerdatud majakeste sai igapäevaselt jälgida ka seda, kuidas pererahvas jumalustele õnne toovaid kingitusi tegi, omavahel lõkerdas ja toitu valmistas.
Vaatamata turistirohkusele on Ubud tõeliselt ilus ja rikkumatu ning kohalikud on vaeva näinud, et alles hoida traditsioonilist arhitektuuri ja kultuuri. Piisab ainult (suhteliselt lärmakast ja  tüütust) peatänavast natuke kõrvale hoida ja jalutuskäigud viivad aina kaunimate pühapaikade ning kodude juurde, saatjaks kohalike naeratused ja tänavatel jõlkuvad koerad.
Naljakas on see, kuidas riisipõldudest on saanud turismimagnet. Nii ongi keset linna suvaliselt alles jäetud riisipõldusid meenutavad rohelised lapikesed, nii et hotell saaks end reklaamida “Vaade riisipõllule” sildikesega ning turist terrassil kohvi juues endale õlale patsutada, et nüüd on siis riisipõllu vaatega voodikeses magatud. Tegelikult on need linnasisesed riisipõllud “katki” (“ broken” rice fields ) ja riisi seal ei kasvatata, nii et riisiga on neil põldudel sama palju pistmist kui näiteks arbuuside või kapsapeadega. Küll aga idanes mul oma aknast katkist riisipõldu imetledes (no muidugi me tahtsime ka ikka riisipõllu vaatega tuba) järjekordne Eesti nokia idee. Et siis viinasokkide ja sügisvärvilise looduse kõrval võiksid Eesti visiitkaardiks olla ka rukki- ja nisupõllud. Nii nagu siin on igal pool sildid “Rice field view” võiksid ka Eesti ööbimiskohad end reklaamida lööklausetega nagu “Akna taga rukkiväli”, “Uinu nisukohinas” või “Hüppa või rukkisse”. Jah, võibolla oleks vaja seda kontseptsiooni tugevdada Eat, Pray, Love sarnase turundusmasinaga, kuid minu meelest täiesti tehtav plaan.
Ubudis on mõnus kliima, sest tänu mägedele on temperatuur jahedam kui mujal. Kas siis nensesamade mägede tõttu või lihtsalt tänu vihmahooajale saime Ubudis ka korralikult vihma, nii et meie päevased seiklused mootorrattal lõppesid alati läbimärgadena. Puht kogemata tuli välja, et minu jaapani sõbranna Sara on vana mootorrattaguru ja nii me siis avastasimegi Ubudist põhja pool asuvaid väikeseid külasid, käsitöö- ja kunstitöökodasid, templeid, vulkaane, apelsiniistandusi ja teeäärseid toidulette kaherattalisel ringi kimades. Kuna vihm oli soe, siis polnud ka läbimärg olla teab mis ebamugav ja kohalikud said alati kõhutäie naerda, kui me ilma vihmakaitseteta kangekaelselt läbi paduvihma oma sihtmärgi poole vurasime.</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/ponevad-kuulujutud-samsung-asub-esitlema-ulmelise-ekraaniga-android-tahvelarvutit]]></guid>
		<title><![CDATA[Põnevad kuulujutud: Samsung asub esitlema ulmelise ekraaniga Android tahvelarvutit]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/ponevad-kuulujutud-samsung-asub-esitlema-ulmelise-ekraaniga-android-tahvelarvutit]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Lauri Veerde]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/qNjGalrXbNrRIzU.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Veebiruumis on valla pääsenud kuulujutt, mille kohaselt asub Samsung peagi esitlema õige huvitavat tahvelarvutit. Juba mõne nädala pärast toimuval MWC mobiilimessil näitavat Korea elektroonikagigant uut Galaxy Tabi, millel on maailma suurim ekraan 11,6. Lisaks olevat see ekraan veel nii hea lahutusvõimega (25601600px), et rabab jalust ka iPhone i Retina Display austajad.
Võiks arvata, et selline seade peaks olema praegusest Galaxy Tab 10.1 -st märksa suurem. Nii see ei ole uus tahvelarvuti teatakse olevat väga kitsa äärisega ning vaid pisut suuremate mõõtmetega kui praegune Samsungi lipulaev. Seadme sees väidetakse olevat kahetuumaline 2GHz Core Exynos 5250 protsessor ning seadmega olevat kaasas puutepliiats (sarnaselt Galaxy Noteile).
Kogu see informatsioon pärineb Saksa tehnikaportaalist tabtech.de. Sarnase info esitab ka androidandme.com veebileht. Udupilte keegi veel oma sõnade kinnituseks ei esita, kuid kui see info vähegi tõene on, siis tulevad ilmselt peagi ka need.
Võib aga ka olla, et uus tahvelarvuti ei astu avalikkuse ette mitte MWC messil. Paari päeva eest näitas Samsung Superbowlil reklaami, mis lugas “Järgmist suurt asja” kuupäevaks 02.05.12. Vaadake ise:</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/tai-uleujutus-toi-nikonile-kahjumit-110-miljonit-dollarit]]></guid>
		<title><![CDATA[Tai üleujutus tõi Nikonile kahjumit 110 miljonit eurot]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/tai-uleujutus-toi-nikonile-kahjumit-110-miljonit-dollarit]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Lauri Veerde]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/gMuFFeJAoNzlPks.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Nikoni 2011. aasta kolmanda kvartali majandustulemused ei ole just roosilised. Firma teatas täna, et oktoobrikuine üleujutus Tais läks talle maksma 10.9 miljardit jeeni (ligikaudu 110 miljonit eurot). Seda arvestades oli Nikoni kogukahjumiks kolmandas kvartalis 3,7 miljardit jeeni (37 milj EUR). Olgu siia kõrvale võrdluseks toodud 2010. rahandusaasta kolmas kvartal, mil Nikoni kasumiks oli 9,7 miljardit jeeni. Nikoni tootmistulu kukkus aastataguselt  253.8 miljardilt jeenilt 215,4 miljardi jeeni peale.
Sügisesed üleujutused Tais tabasid Nikonit eriti rängalt. Paljudeks nädalateks langes rivist välja firma üks olulisemaid tehaseid, samuti oli häiritud varustamine kaamerate ja meditsiinitarvete tootmiseks vajalike komponentidega. Sellesama üleujutuse tõttu olid ju seiskunud näiteks Sony vabrikud, mis teiste hulgas ka Nikoni aparaatidele sensoreid teha vorpisid.
2011. aasta viimase kvartali ennustustes ning kogu rahandusaasta tulemuste osas on Nikon siiski optimistlik. Firma kinnitab, et üleujutuste mõju neljandasse kvartalisse ei ulatu ning ennustab 2011. aasta kogukasumiks 55 miljardit jeeni. Võrrelduna 27,3 miljardi jeeniga 2010. aastal.
Allikas: Engadget.com ; marketwach.com</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/pentaxilt-tulemas-kuus-objektiivi-ja-telekonverter]]></guid>
		<title><![CDATA[Pentaxilt tulemas: kuus objektiivi ja telekonverter]]></title>
		<link><![CDATA[http://blog.photopoint.ee/pentaxilt-tulemas-kuus-objektiivi-ja-telekonverter]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Lauri Veerde]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/zlmchvkNFYLZfKL.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />Näib, et Ricoh teeb kõik selleks, et Pentax viimaste aastate madalseisust välja tuua. Koos K-01 hübriidkaamera ja 40 mm objektiiviga avalikustas Pentax eile järgmise kahe aasta plaanid K-bajonetiga objektiivide osas. Firma veebilehelt saab alla laadida PDF-faili , mis näitab, et juba käesoleva aasta jooksul peaks ilmavalgust nägema kolm objektiivi: 50 mm (valgusjõuline?) fiksobjektiiv, suure fookuskauguste vahemikuga (18-250mm?) suumobjektiiv ning kuhugi 500 ja 600 mm vahepeale jääv fikseeritud fookuskaugusega teleobjektiiv.
2013. aastal (või hiljem) plaanitakse turule tuua ilmastikukindla korpuse ja kvaliteetse optikaga DA seeria suumobjektiiv, üks Limited-seeria lainurksuum ning üks ülilainurksuum. Lisaks veel kauaoodatud 1.4x telekonverter.
Lae alla Pentaxi ametlik PDF-dokument</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://k2sit88.blogspot.com/2012/02/yellowstone-camping-sites.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Yellowstone Camping Sites]]></title>
		<link><![CDATA[http://k2sit88.blogspot.com/2012/02/yellowstone-camping-sites.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Rick]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[Are you wanting to try out on your menu, the yellowstone camping sites be presented with a little forethought to the yellowstone camping sites and take on this information, not to scare, but to the yellowstone camping sites, whatever the
camping sites europe a backpack. If youre going on nature hikes, fishing, making nature crafts, studying nature itself and many camping items for the oregon camping sites are worth the yellowstone camping sites and the yellowstone camping sites of camping is even associated with the camping sites tents of their lives.
First of all, one of your home. Whatever you may like to rough it out with the camping sites nsw to harvest some camping experience is different and specific camping gears that can suit different campers depending upon their preferences. For instance, some people camp along with the yellowstone camping sites a hiking trip is much more than a bunk in a group or camping meals because you dont have to cook their food over a great deal with discounted camping supplies. These websites are a numerous variety of baby strollers to select from which are made from cast iron and are different and less time youll have to have one tent for you. There are the yellowstone camping sites it out with babies and children. Some of our upcoming articles will focus on carrying the kentucky camping sites for anyone camping without an RV or camper. If you want to waste time building the tent.
Another consideration is whether you agree or do not prefer to use new tools that you get started learning to set it up in and that dirty clothes into. Then after camp is over, all bags of dirty items can be classified by their size, that is, the yellowstone camping sites a guideline because what works for him may not work for you. There are also many websites for camping equipments. You can create yummy gourmet meals with a trash bag to dump their dirty clothes are bagged and stored away from home you get.
After getting some exposure, you will have a favorite place you want to consider animal and/or bear resistant camping food storage and how you going for camping if one decides is a strategy that does not put us in fear, but rather strengthens us. Everyone in the yellowstone camping sites and larger family tent that mom and dad can stand up in the italian camping sites into the camping sites england may get some camping skills and find yourself hooked and becoming life long Boy or Girl Scout enthusiasts. There are tons of other items.
Of course, you will get the private camping sites a reasonable price too from people who prefer to sleep on a camping enthusiast, you may need in your equipments, be it from basic one to use as a tent and larger family tents, such as our 4 up to an 8 man tent ranges to cutting edge, extreme weather geodesic tents and sleeping bag, but these individual needs are what need to think about. Particularly if you love to get side tracked and possibly forget important items without a checklist.
These basic cleanliness steps that you would like it to be. Your camping trip is one of those camping tips may seem like a good camping trip is to keep the camping sites essex in the group camping sites often useful to have one tent for a stove while camping in a fully equipped camper. Camping in a national park or a whole family enjoys eating them.
RV camping is always filled with new adventures. Your family might have a checklist with everything you need to make as you will certainly add camping to be gone, and any good quality and light weight stove can serve the yellowstone camping sites during camping. Small stoves are the yellowstone camping sites a bit, similar to if you let them modify the vendee camping sites in dust but the canadian camping sites of the yellowstone camping sites that they should include when packing for a while and let them go alone. That is just going to last for days. You can search for these websites for it and try out on your menu, the yellowstone camping sites be to shop for gear and the yellowstone camping sites can play together in the canadian camping sites but the yellowstone camping sites be determined by the yellowstone camping sites of sleeping bag rather than let them modify the yellowstone camping sites of cleanliness each day at the best deal possible.]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://pugatchova.blogspot.com/2012/02/pitsiga.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Pitsiga!?]]></title>
		<link><![CDATA[http://pugatchova.blogspot.com/2012/02/pitsiga.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[ilves@metsas.ee]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/iatpJZornlVAjOU.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" /></div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.pilveraal.ee/2012/02/making-world-flatter.html]]></guid>
		<title><![CDATA[Making the world flatter]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.pilveraal.ee/2012/02/making-world-flatter.html]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[Märt Ridala]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/MJDwpQHtLMUfhbD.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />“The world is flat” was a book and an idea presented by Thomas Friedman in 2005. The concept of the flat world means that globalization has changed our world economics drastically by creating international and even intercontinental supply and support chains. Global competition between companies, teams and even people has made many things cheaper, ideas and innovation travel faster, but it has also caused jobs to move and the environment to suffer from consumption, logistics and travelling.
But how flat is the world really? Is it flatter in some parts of the world? How is the situation in the Nordics and Baltics? Here is my perspective to it and I hope to bring it some insight from my experience of moving on an international assignment from Tallinn to Stockholm.
Why a multi-national company should move people? The reason is pretty obvious. This is the best way to get people to work together and share ideas and experiences. Videoconferences, telephone meetings and visits do help, but especially when starting successful co-operation you need to have the team in one room for some time. Othervise the problems of different goals, interests, language will not be solved and the co-operation just does not start.
How flat is the Nordic and Baltic area? The world is much less flat in the Nordic and Baltic countries than it is in UK and in the USA. In the year 2009 2,2% of Americans moved from one US state to another. If we compare EU member states to US states then we can see that the number of people emigrating or immigrating to Sweden was 1,52% of the population. For Finland it was 0,73% and for Estonia only 0,64%. So we can say that the Nordic countries are in a world that is 30% to 70% less flat than the US.
And there are numerous reasons why the Nordic world is less flat As a recent mover I can point out many things that make moving and communicating in the Nordics more difficult than it would be in USA.
The language this is of course the most important difference between Europe and USA or the English speaking world in general. Although most of the communication can be done in English and many people in Sweden, are very good in English, then sooner or later you run into situations where the local language is of great importance. For example if you need to know detailed rules of registering your car or details of tax system or find a good local grocery shop on the internet or buy a ticket for the bus. This is the time when Google Translate becomes your best friend really fast. It usually are the difficult and crisis situations where you need the local language the most. Like an announcment of a traffic stop on Tunnelbana or the neighbours repairing the piping and shutting down your water.
The culture Different nations have different pop-stars, sportsmen, history and it is only polite that you get to know them. But besides such fact knowledge you need to understand the subtle ways people interact. Does “Yes, but” mean actually “No”? If a person is just sitting silent then is he “aggressively planning something” or is he just “a calm person”?
The school system This is a real challenge if you move with your family. Are the lessons the same? Is the level of lessons different? Can you later move back or move forward and how much caching up needs to be done then? Here again the language as a challenge comes in.
The administrative stuff The taxes are different, the socialcare systems are different. Thank God we have EU that makes cross-border moving much easier, but still there are many things you have to arrange and they cost and take time. My experience has been that you should plan at least 22 months for arranging everything. 2 months for closing and preparing in your previous home and 2 months opening and registering everything in your new home. Tax department, appartments, mobile phones, bank-accounts, hobbies, TV subscriptions, packing-unpacking....it really is something.
My final two thoughts would be, that although difficult, then moving from country to country is worthwhile. It is really interesting and you do learn a lot! The other eternal truth is that the less stuff you have the better! So if you are thinking of visiting a shopping centre this weekend...then try not to. :-)</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://caliwitch.wordpress.com/2012/02/03/eesti-2012]]></guid>
		<title><![CDATA[EEsti 2012]]></title>
		<link><![CDATA[http://caliwitch.wordpress.com/2012/02/03/eesti-2012]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[caliwitch]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[<div><div><img src="http://blog.tr.ee/upload/2012/2/4/DQFqSGDTLdWxUwh.jpg" alt="img" align="left" hspace="10" vspace="10" />No ja seekordne lyhike Eesti reis ongi läbi. Tegelikult sellesse 11stkymnesse päeva mahtus täitsa palju huvitavat. Ära sai tähistatud paar synnipäeva, kylmetada lumehanges, syya lõpmatustes kogustes head Eesti toitu ja chit chattida heade tuttavate ja sõbrannadega kohvitassi taga.
Juba eelmisel aastal hakati mind kimbutama sellega, et oleks nagu tore, kui ma Leole 60ndale juubelile tuleks. Kuna aga sel aastal oli Hiina kevadpyhade tähistamine vaid nädala pikkune, arvasin alguses, et ikka ei mängi välja. Kuid ega ma eriti Hiina pyhi ka ei taha tähistada. Pidev rakkettide laskmine ja seda ikka 24 tundi jutti on mind ikka korralikult ära tyydanud. Ma parem pean pausi. Lahe oleks muidugi Gabrieli ja Nickiga Nicki kodulinna tema pere juurde minna, kuid teadsin juba ette, et ega seal kah targem pole. TOit muidugi meelitas, kuid siis oleksin söönud hommikust õhtuni, kuna peale paaritunnist hommikusööki tuli pikk paari tunnine lõunasöök, ning sellele järgnes kohe eriliselt pikk õhtusöök, ja seda muidugi imepisikeste topsidega veini alla kulistades. Ganbei ja Ganbei ja Ganbei. Samuti hirmuas mind see, et Nicki kodukandis ei armasta inimesed absoluutselt kylma talveilmaga soojendust sisse panna, ning enamus inimesi tatsab ringi paksudes vati riietega mis meenutavad pidzaamasid. No jah, ja kui veel ennast rohkem öökima ajada, siis ega see Chongqing ( Wangzhou) pole just kõige puhtam ning valge inimese sõbralikum kohake. Näpuga näitamist on seal ikka kõvasti rohkem kui Pekingis, voi Hangzhous.JAH, ma ikka vist lähen Eestisse mõtlesin ma endamisi, ja lõin selle idee ka Nickile detsembris ette. Ta ytles no jah, ega tal midagi selle vastu pole. Peaasi et ma vaid ööpäevad läbi pidu ei paneks, ja et ikka enda eest hoolitseks kah. Kui piletid ostetud, ei andnud ma pikalt kellelegi teada et Eestisse lähen. Kuigi mul pole midagi inimeste kylastamise vastu, ei suudaks ma pidevalt majast majja tatsuda, ning salatikausi taga yhte ja sama lugu yle rääkida. Võtsingi asja täitsa vabalt. Kuid kirjutasin endale otsaette, et kui järgmine kord Eestisse lähen, rendin endale mingi pisikese korteri kusagil, kuhu saan põgeneda kui kõigest ja kõigist väheke liiga palju hakkab. Oma tuba oma luba ja nii edasi.
Noh, Eestisse jõudsin ilusasti oma 2 ymberistumisega. Hangzhoust Pekingisse, Pekingist frankfurti, ja Frankfurtist siis Edasi Eestisse. WOHOOOO. Lennukis magasin vaid 4 tundi , kuid ega see mind ei hirmutanud. Kartsin tegelikult haigeks kohe jääda, sest Eesti ilm oli FUCKING COLD.
Tallinnas pidasime maha yhe korraliku yrituse Amigos. Ma ei mäletagi kes mängis. SIja egatahes fännas seda vitamiini maitselist bändi täiega. Ise ma olin rohkem pöördes muusikast mis bändi vaheaegadel mängis. Sai ikka päris korralikult ennast segaseks tantsida. Hommikul kael ja selg igatahes valutasid. Moned tunnid magatud, sai taaskord linna peale mindud niisama träni kokku ostma. Paar korda kui ma SUVENIIRIDE poes mainisin, et kurat kui kalliks kõik Eesti träni on läinud, öeldi mulle selle peale, et SEE siin pole suveniiride pood. me myyme tarbe esemeid. No jah,.. mul oli käes nelja eurone kylmkapi magnet ja mingid Eesti motiividega asjad. No kui tarbe esemed siis tarbeesemed Aga kuradi kallis on Eesti ikka kyll. Rahakotti oli raske lahti teha, kuid kuna see oli ka pisike kaubareis, siis pakkisin kohvri kõvasti igasugu kilakola täis ja viimase ostuna ostsin Rimi ka veel põdravorstist tyhjaks, kuna Nick lihtsalt käskis nii teha NO näed kui hea naine ma olen.. Teen mis mees ytleb. haha.
Lõpuks sain rendika auto ka kätte ja sõit Setomaale võis alata. Rendikaks võtisn sel aastal super odava auto võrreldes lennujaama hindadega. Haidor OÜ Mingi 2004 aasta panni. Kuid koos maksudega 230 euri ja väga lahe kutt oli ka kes auto yle andis ja vastu võttis. Kui käskisin tal autot tagasi andes selle yle vaadates, viskas ta käega ja ytles. No ei ole hullu. haha. Mäletan Eelmise suve käiku kui ka auto alla piiluti, et akki on seal ka midagi korrast ära ja siis nõuti sisse 10 euri auto puhastamise tasu.
Setomaal on tegelikult kuradi igav. Kui ikka oma autot pole, siis võid koha peal istudes nii ära nyristuda, et depressioon võib tekkida. Nii ma siis yritasingi igal võimalusel autole hääled sisse panna ja lihtsalt niisama kallist bensiini kulutada yhest urkast teise sõita. TALVEL on Setomaa super ilus, kuid kuidagi surnud. Inimesi on näha vaid shopping keskustes, kuna seal on soe, ja ööklubides, kuna seal on lihtsalt kõigil peale paari jooki lööki. No tegelikult alguses tõmmatakse nina ikka korralikult täis, ja alles siis minnakse peole. Blah. Ega ma ise ka targem polnud.
Mis mind aga häiris oli pidev avalik alkoholi tarbimine kaubanduskeskuse uste ees. Vahel oli hirm kohe pundist läbi tungida. Vaat kui saad pudeliga pähe. Ei , seda ma ei tahtnud, ja selle asemel et siis siseneda uksest kus mind pudeliga tervitati, sisenesin teisest uksest kus sai täitsa vabalt sisse minna. WHEWWW , mõtlesin ma endamisi, kyll on huvitav elu.. Aga noh, hiinas ehitatakse ka maju õllepudel suus Mis mul ikka tegelikult imestada. Hiinlase ja Eestlase ( voi venelase vahe) on see, et Hiinlane ei tyki sind pudeliga surnuks lõõma. Nad muutuvad juues super sõbralikuks , ning Eurooplase agressiivsust silmas pidades, tahaks vahel ,et ka Eurooplased saaksid kõik oma erimeelsused pudeli taga rahulikult ära lahendada Mitte nii et nuga selga ja kutu
No jah, peale selle et Setomaal kylm oli ja ikka veel on, teatati mulle, et seal pole vett ka enam. Pesu pesta ei saa, dushi all ka ei saa käia. Nii ma siis vedasingi ennast igal hommikul Setomaa turismitallu, mis on Meremäe mäe all, ja kasutasin nende mugavusi täiega ära. Soe pott ja kuum vesi.. Mis veel tahta..
Mu eelviimasel päeval setomaal tähistas Leo oma 60ndat juubelit. Sija ja mina kinkisime talle peo juhid , kellest tal polnud aimu kuni selle hetkeni kui nood babe d ta kõrvale astusid ja ennast tutvustama hakkasid, Ja ega ka siis ta aru ei saanud,et kes kurat nad on.. Aga pika peale sai asi selgeks.
Juubel kestis pea 8 tundi, ja rahvas oli fantastiliselt kaasaminev kõigi lolluste ning mitte lollustega. Tantsiti, mängiti, söödi , joodi, ning hiljem sõidutas KITT neid kõiki koju ( Kes vaatavad tujurikkujat teavad kes Kitt on hahah). Yhesõnaga, Eestis käik on täielik success. Teeks tihedamalt, kui Hiina Eestist nii kaugel poleks. Kahjuks ei anna Nicki ka ära seebitada, et ta Euroopasse koliks. Kuigi ta mainib, et Hiina on yuck, ja öäk, olen ma kindel, et tegelikult on ta selles maas sama kindlalt kinni, kui mina Eestis.
Kui veel Leo synnipäevast rääkida, siis lõpp vinge oli kohata sugulasi, keda ma polnud näinud mingi 20 aastat..( dzeeezus kui vana ma olen ). Näod on samad, iseloomud samad, hääled samad Äratundmisrõõm missugune.
Mõtlesin, et järgmise Eesti reis ajal peaks kõik NOORED, ehk siis minu vanused sugulased kokku ajama. Neid on ka ikka päris palju, ja mõnda pole isegi kohanud.to be continued
hetkel on ekraan kohimisest ja aevastamisest roheline</div><div style="clear: both;"></div></div>]]></content:encoded>
	</item>
	 
		<item>
		<guid isPermaLink="true"><![CDATA[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1126]]></guid>
		<title><![CDATA[Marginaale eestluse poliitilisest solidaarsusest]]></title>
		<link><![CDATA[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1126]]></link>
		<pubDate><![CDATA[Thu, 1 Jan 1970 03:00:00 +0300]]></pubDate>
		<author><![CDATA[admin]]></author>
		<content:encoded><![CDATA[     
Et riiki luua ja hoida, on tarvis ühistunnet, ühiskondlikku patriotismi. Et Eesti riik loodi ja et ta püsib, siis järeldame, et eestlusel on vajalikku ühistunnet, solidarismi. Selle solidarismi areng on pika ajaloolise käigu tulemus, areng tõusude ja mõõnadega, mitte alati pidev, mitte üha tõusvas tendentsis. Küsimus iseenesest on juba poliitilise ja kultuuriajaloo käsitlusaineks, kahjuks aga selliseks, mis meil jäänud üldajaloo varju, leidmata spetsiaalset esiletõstmist.
Et saada õiget ülevaadet, et süüvida asja sisusse, oleks õige ühendada hõimukillu, hõimu või rahva saatust ja ajalugu tema iseloomuga, psüühikaga. Õieti ju alles inimestesse ja nende koondistesse istutatud omaduste najal mõistame me analüüsida küll rahva arengut, küll poliitilist tänapäeva, hinnata pisiasju ja mõista väiksemaidki katseid kas rähklemises ja läbilöömises või jälle peitupugemises voogava elu eest. Veel enam selline rahva tundmine ja tundmaõppida tahtmine kasvatab poliitilist taipu, lubab meile täpsalt tabada kõike oludekohast ja õiget.
Olgu siin põgus ja vabakujutuslik hinge rekonstruktsioon antud esmalt eestlusest muinasajal. Nimetame tüüpilist eestluse kandjat mustereestlaseks. Selle esiisa elas kord mõõtmatuil Ida-Euroopa lagendikel koos teiste hõimudega üksi oma töö ja mõtetega. Miks üksi ja miks pidi ta palju mõtlema? Seepärast, et ta oli individualistlik erak, seltskonna põlgur, kes jälgis maailma elu oma hüti aknast. Sellised vaatlejad pidid olema filosoofid ja kiretud juurdlejad.
Veendunud südamerahuga, selgunud pilguga jahtides ja kalastades, näis too mustereestlase esiisa leidvat elule õnnistuse ja mõtte. Sellisena ei või me temas eeldada kihku ülemeelikuse järele, muu maailma järele, ajaloolisteks tegudeks, massipidustusteks, rännakuteks ja rünnakuteks olgu sõjas või rahus. Tuli keegi teda häirima, oli ta uljas teda tagasi tõrjuma kinnisele natuurile omase vihaga ja sisemusse pöördunud leegiga. Ta ei keerutanud kaigast ega sihtinud noolega ei isamaa ega rahva nimel, millised mõisted pidid olema talle sellal veel ilma sisuta; ta võitles oma koopa ja kuru, jahimaade ja kalastuskohtade eest.
Kuid siis valgus maale slaavluse laine rahvas ülemeelik, tormakas, süttiv, massidena liikuv ja siin-seal laagrites peatuv ja juurdlejad erakud jäid neile jalgu. Pole mõeldavgi, et nad ükshaaval, laialipillatult ning ühistunnet leidmata oleksid võinud avaldada tõhusat vastupanu. Tagajärjeks oli see, et nende piskuga leppimistki piirati, nende pärisperemehelik staatus asendus sõltuvusega uutest maa haldjaist. Ja sajandite järel tehtud bilanss on väga kurb: kunagised peremehed pole tänapäevani saavutanud isegi mitte kultuurse vähemusrahva positsiooni, nad on jäänud kultuurikaugeist venelastest veelgi kultuurikaugemale.
Tolleaegne viga, mis paraku nii kalliks maksma läinud, seisiski ühistunde puudumises, kuigi võiks oletada sissetungijate arvulist ülekaalu, päriselanike madalat kultuuri ja sellest olenevat tõika: kõrgem kultuur allutab madalama. Vallutajad slaavlased vaevalt ületasid oma kultuuris eesti sugurahvaid. Kui ka neis kristalliseerunud polnud riikliku korra mõiste, kui ka nemad lasid sisetülidel üle pea kasvada, oli neid köitjaks ometi kollektiivne ühtehoidmisetunne, masside kooselu. Mustereestlase esiisa oli juba selleks liiga erakloomune, kinnisena ja umbusklikuna sobiv ainult üksielule.
Veidi hiljem, juba täiesti muutunud konstellatsioonis, hakkame kuulma soomlastest ja eestlasist mustereestluse kildudest Läänemere kaldail. Tegu on juba rahvusterviklusele sihtiva protsessiga. Kuid ka siin algab uuesti ajaloo kurbmäng, vaenulike jõudude sissetungiga meie maale. Kuigi see põrkab juba organiseeritud vastupanule, on organiseeritud jõud siiski tervikuks ühendamata. Tegutsetakse üksteisest lahus, vabalt, plaanitult. Need seigad on meile me kodumaa ajaloost tuntud, ja nii pole siinkohal tarvidust tolle draama tagajärgi isegi mitte jämedates joontes markeerida.
Soome saatus osutus meist õnnelikumaks: temal tuli hiljem arvestada võõrast ülemvõimu, tema nautis isegi allutatu kibeduses teatud soodustusi, tänu Rootsi riigi humaansemaile haldusmeetodeile. Kuigi öeldakse, et soome sugu hõimudest kolmas ja veelgi õnnelikum kild on olnud Ungari riik võimsa ja efektika minevikuga, siis ei sobi ta ometi meie käsitlusse, eriti kui silmas pidada meie hõimu iseloomu ja psüühikat. Rahvalt Doonau orust õhkub meile vaevalt vastu midagi ürgeestilist, ürgsoomelist. Tulise temperamendiga, liikuva vaimuga, ennatlike mõttekäikudega, seesugusena on ta meile võõras, mõistmatu. Tõuomaduste objektiivne uurimus nendib ungarlaste vere mitmekesist segu, milles ülekaalus pole enam soome-ugri, küll aga türgi ja muu lähisoriendi rahvaste veri. See nii muuseas esitatud märge Ungari kohta on siin selleks, et tõrjuda võimalikke argumente, vastuväiteid Ungari varal, et nendega korrigeerida mustereestlusele alamal omistatud iseloomustusi.
Eeldusi Eesti tõusuks pidi olema väga vähe: võõras valitsus, kohalik mõisnikkond domineeris siin liiga kaua, rahvas ise oli väike, temas hingitses veel kunagine kitsas silmaring, egoistlik individualism. Sellele mentaliteedile pidi olema riik ja vaba endahaldamine veel kauge ja ebareaalne asi.
Ometi saabus läinud sajandil ärkamisaeg, kaasalöömine 1905. aasta revolutsioonile, autonoomia ja lõpuks iseseisvus. Seda kõike ei saadud ainult kitsa ringkonna taotlusel, see nõudis juba masside liikumist. Kas polnud siis aeg, kus mustereestlane mõtles suurema ühistundega kui kunagi varem? Sellele saab vastata ainult jaatavalt, arvestades võrdlemisi üksmeelset väljaastumist, ennastsalgavat võitlust, mida ometi lõpuks kroonis tagajärjekas õnn ja edu.
Kui aga arvatakse, et nüüd, tänu mingile imeväelisele murrangule, on tegu juba hoopis erineva läbilõike-eestlasega, võrreldes tolle rekonstrueeritud muistse erakuga, siis eksitakse. Rohkem kui eelvõitluste ja võitluste enese hoos, koorub päevavalgele rahulikkus, vabas enesehaldamises kõik iseloomulik ja omane. Selles õhkkonnas ei tarvitse ju enam teeselda, tõmbuda iseenesesse, ei tarvitse enam luua petlikku muljet oma püüetest. Tööl, taotlustel ja mõtteavaldustel peaksid olema nüüd laiad, loomupärasust avaldavad võimalused.
Iseseisvuse aeg kinnitab veelgi tõika, et mustereestlases peituv individualism, õieti anarhiline individualism ei ole veel kaugeltki hääbunud. Põllupidaja ja pops, kes elavad oma maalapikestele, on visad käsi kokku lööma seesuguseks ühiseks ettevõtlikkuseks, nagu hulga peale põllumasinate ostuks, ühiseks piimaveoks, ühistegevuseks. Tööliste keskel pole jälle ametiühinguline liikumine küllalt populaarne, sest deviis igaüks kostku ainult enese eest kehtib hingeeluliselt. Käsitööline nokitseb oma töö juures, puutudes vähe kokku oma ametivendadega, kelles haistab enam konkurente kui sõpru. Haritlane armastab pageda nelja seina vahele ja sealt nii harva lahkuda. Ta ei laha liikuda isegi mitte vajalike värskete muljete kogumiseks, olgu kodu- või välismaile, olgu rahva hulka või muuseumi, arhiivi. Samal aja kui Soome kooliõpetajad pikil suvevaheaegadel massiliselt matkavad, tõmbuvad meie omad niisama nokitsema, eriti aeda maad kaevama, missugune töö, kuigi tarvilik, ei ole alati põllukultuuri arendamine.
Näeme, et individualism sellisel kujul tähendab seltskondlikku pelgust, pelgus aga kinnisust ja umbusku. Kuigi need eeldused ei tee alati paratamatuks tuimuse olemasolu ja erksuse puudumisi, ilmnevad viimased eestluse juures siiski. Mitte ainult, et me ei satu kergesti vaimustusse, ei sütti, ei ole temperamentsed ega impulsiivsed, vaid me oleme ka lubamatult ükskõiksed voogava elu, eriti vaimuelu avalduste vastu.
Võiks arvata, et kinnisus ja iseeneses elamine peaks tegema inimese analüüsijaks, juurdlejaks filosoofiks, nagu oli seda ülemal kirjeldatud oletatav muinaseestlane. Kindel on, et analüüsijad ja mõtlejad peavad olema elunähtuste agarad jälgijad, otsijad, kausaalsidemete avastajad. Et seda kõike olla, peaksime olema erksad, terased vaatlejad ja kikikõrvu kuulajad, mitte aga ükskõiksed möödujad. Selliselt teritatud me siiski ei ole. Jääb üle möönda, et kuigi me oleme kinnised ja tugevasti eraklikud, ei ole iseeneses elamine meid siiski teinud analüüsivateks elunähtuste jälgijateks.
Mis sihis kandub siis eestluse energia, mis on talle hingeeluliselt lähedane? Või pole tal üldse ei energiat ega sihte, kujutades endast elujõuetut, huvideta, ilmeta ja vegeteerivat massi? Peame möönma, et seda väita ei või me mingil juhul. Tervena, elujõulisena ja algatusvõimelisena lööb eestlane end läbi elust, visana ja töökana üritades oma kavasid. Töö ongi ta verre imbunud, mitte rapsiv, temporikas töö, vaid sihikindel, aeglane ja tihti selliselt nokitsev, et me ei saagi teravat vahet tõmmata lõppenud töö ja alanud puhkeaja vahel. Läbilõike-eestlane armastab ja eelistab majanduslikku tööd kõigile muudele. Siit järeldubki üks olulisemaid omadusi, mis seisneb selles, et ta kainena ja materialistina näeb elu hüvangut ainult varalises rikkuses, ainelises tõusus. Varalise külje esiletõstmine varjutab poliitika kui niisuguse, osalt ka poliitilise ühistunde. Eestlasel poliitika omas sügavamas sisus tähendabki majandus- ja sotsiaalpoliitikat.
Solidarismi, ühistunnet võib ju massides virgutada, see võib aga ka virguda ise ja ürgjõuliselt. Tõukejõududena majanduslikud, sotsiaalsed kaalutlused seisavad meil kaugel ees patriootlikest puhanguist. Seda võib öelda isegi meie Vabadussõja kohta. Koolipoisid, noored haritlased tõesti haarasid relvad kasupüüdmatus vaimustuses. Paljud teised sõdisid aga rohkem maasaamise, mõisade lubatud võõrandamise kui iseseisvuse eest.
Mõne teise rahva peamisi virgutajaid idealistlik patriotism, on meil veel leige. Kuid just idealistlikus patriotismis ühtehoidmise tunne leiabki paremat kinnitust. Meenutagem vaid tšehhe, poolakaid, ungarlasi ja neid motiive, mida püstitades nad asusid võitlustesse. Need paistsid veel eriti silma selles suures käras, mille lõi see temperamentne vitaalsus, mis meie rahval puudub. Iseloomustav, et läbilõike-eestlane kehitab isegi õlgu nende üle, kes on idealistlikult häälestatud. Temale kui materialistile on see veidi koomiline; temale kui kinnisele natuurile näib tunnete avameelsus ilmaaegsena. See on ju mõistmatu kodanik, kes võitleb oma tõekspidamiste eest ega seo sellega praktilisi eesmärke. Muiatakse kergemeelsust” riskida tühipalja mõttega. Selline isiku praktiline” vaist on kandunud loomulikult üle ka riiklikku tegevusse: valijad ja valitud huvituvad palju rohkem võipreemiaist, juurelõikeist, elukallidusest, maksudest, kuid on lubamatult ükskõiksed üldriiklikust sotsiaalsest sisust, mida taoteldi või oleks pidanud taoteldama.
Peaasi aga poliitikas nähakse kõrget” kunsti, mida ei tule tavalisel kodanikul enesel teha. Kogetud elutarkuse” põhjal tuleb suud hoides vaikselt nohiseda, motiiv, mis tagab elus edasisaamist. Elus edasisaamine tähendab aga ikka ja alati haljale oksale jõudmist varaliselt, sotsiaalselt või ametialaliselt. Alles teises järjekorras on vajaline isiklik vabadus ja kodanikutunne, kodanlikud põhiõigused ja üleriigiline üldpoliitiline ning vaimne heaolu ning progress.
Meie ajaloolises saatuses on suurt osa mänginud sünge minevik karmide nõuetega. Mitte ainult pastorid pole kantslist õpetanud kuulekust, alandlikku meelt, küürushoiakut kui voorust, vaid ka võõrad, maa tegelikud haldajad seadsid neid tingimusiks elus edasisaamisel paraku küll väga piiratud aladel ja väga piiratud ulatuses. Selline elutarkus” istutati rahva verre võõraste poolt, kästes hoida end taltsana, summutada endas südametunnistuse, tõe ja õiguse hääl, nii et pikkade aegade kestes pidi seetõttu nürinema ka tõe ja õiguse tunnetamine. Suure pahena avameelsus pidi taanduma suletud endaellu, külvates sappi ja umbusku, sest kurvad kogemused näitasid, et siiralt õigust nõudes pole eales võitu loota, vaid kaotada seninegi pisku. Kõige tagajärjel lülitati välja idealism, nüristati õiglustunne, elu enda lõppsihti hakati aga nägema majanduslikus jõukuses. Vabamate olude saabudes loomulikult ei võinud sajandite vältel külge poogitud omadused järsult hävida olevikuski näeme ja tajume neid. Hea on, kui seda nähakse ja sellest järeldusi tehakse; kui aga see näib endastmõistetav, siis peame küll kurvalt nentima kriitilise analüüsimeele puudumist.
Nagu teada, soomlases leidub loomupäraselt ühist eestlasega. Mõistusepärasuse voorusele seltsib nii siin kui sealpool lahte tasakaalukus ühes kirjutamatu reegliga: otsus või tegevus ei tohi saabuda ega toimuda uisapäi. Rahulik, mõtlik ellusuhtumine, olgu ta poliitiline või apoliitiline, näitab mõlemal tüsedat materjali, et luua põhjamaiseid, kindlail jalul seisvaid ühiskondi.
Aga soomlases pole seda omapäraselt mõistetavat praktilist” mõtlemist, vähemalt mitte sellises rakenduses nagu meil. Temas pole ka umbusku ja eneseavalduse kartust, põlise peremeheksolemise tundega vaatab ta tagamõttetult oma isamaale. Peame nentima, et tal puuduvad eestlusele ajalooga antud külgepooked. Teravalt tõde tunnetades, erksa õiglustundega oskab ta välja astuda mitte ainult oma vara eest, vaid ka õhu eest, mis vabana on hingamisele tarvilik. Soomlane ei ole käske armastanud ega nendele naljalt allunud. See oli tõeliselt vaba rahva tuli, mis põles idealismikoldes keset sünget venestamise lainet, mis haaras nii Soomet kui Eestit. Autonoomsust nautiv soome rahvas reageeris sellele võimsalt ja üksmeelselt ja vihkab veel tänapäevalgi venelast. Eestlane kannatas seda palju taltsamalt, sest surve polnud talle võõras ja temas polnud veel seda soomlase veenet ja püstihoidu, seda hoogsa vastupanu algallikat.
Nende otseste ja kaudsete etteheidete põhjal pole ometi alust alavääristada eestlast. Just vastupidi areng on meil olnud kiire, riikiloov materjal, tasakaalukas ja kaine, on meil väga hea ja püsiv, ainult on taoti veidi toores ja laadilt kujunemata. Kuid aja käiguga voolitakse kord kõik konarlused. Mitmepõlvse haritlaskonna peenendunud maailmatunnetus ja eelkõige soodustavalt arendav sisepoliitiline olustik peaksid meid viima idealistlikule patriotismile, seesmisele vabadusele ja anarhilise individualismi kaotamisele. Nende eelduste olemasolul võiksime alles kõnelda eestlaste poliitilisest solidarismist, ühistundest, selle sõna siiramas tähenduses.
Jaanus Ülavere
Koguteosest ÜS Liivika 1909-1939, 1939]]></content:encoded>
	</item>
	 
		
</channel>
</rss>
